Kofeiini on lisaks kohvile ka tees ning erinevates koolajookides. Algupäraselt pärinebki kofeiin kohviubadest, teelehtedest või koolapähklitest. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse põhjuseks on tõenäoliselt nende ergutav mõju, mis aitab oma värskendava efektiga uimasust eemale peletada.

Samas peetakse suurt kofeiinitarbimist sportlaste seas lausa dopinguks, sest on välja selgitatud, et see parandab vastupidavust pikamaajooksjatel, suusatajatel ja teistel kestvusaladega tegelejatel. Tõsi, lihtsalt kohvilembusest tingituna sportlased küll võistluskeeldu ei saa – selleks, et saavutada oluline töövõime suurenemine, oleks tarvis juua päevast päeva üle kümne tassi kanget kohvi. Dopinguga vahele jäänud tegelased on saavutanud sellised proovinäidud ilmselt oluliselt illegaalsemate mooduste abil.

Mida huvitavat on kofeiini mõjude kohta välja selgitatud? Nagu juba eelpool mainitud, parandab aine suurte koguste puhul edukalt aeroobset võimekust ning aitab pea veerandiku võrra kauem vastupidavusaladel vastu pidada. Jõusaalis rassimist kofeiin tõhusamaks ei muuda.

Kofeiin soodustab ka rasvade põletamist, mis on samuti seotud sportliku vastupidavuse suurendamisega. Nimelt saab nii organism energiat rasvadest ning lihase ja maksa glükogeenivarud saavad aeglasemalt otsa. Sel põhjusel tekib ka väsimus oluliselt hiljem.

See ei tähenda sugugi seda, et ohjeldamatu kohvijoomine kellelgi suveks vormi saada aitaks, pigem on siin tegemist kehaliselt väga aktiivsete inimeste tegevust uurides avaldunud energeetiliste muudatustega, mis aitavad neil paremaid tulemusi saavutada. Viimasel ajal räägitaksegi juba võistlusspordi ringkondades kofeiini täielikust keelustamisest, et säilitada aus ja tõene võistlusmoment. Läheb raskeks – kohvi- ja teejoomise mõnusast harjumusest on siin maailmas tõenäoliselt kõigil äärmiselt raske võõrduda.