Noorte lugejate mõtted liiklemisest: noormeeste seas levib ossikultuur — omavad uhket ja võimsat autot, näitavad keskmist sõrme, annavad gaasi ja tuututavad

Delfi Noorte Hääl uuris noortelt liiklejatelt, kuidas nemad liikluses käituvad ja milliseid tähelepanekuid nad oma kaasliiklejate kohta teinud on.

Karina (17): Kõik minu klassikaaslased, kes on äsja 18 saanud, on juba autojuhilubade omanikud. Ma tegin ka load juba ette ära, et sünnipäeval neile ARK-i järele minna. Tunnen, et load annavad mulle vabaduse käia ja olla, kus ma tahan. Ja pealegi ei pea ma siis hommikuti bussiga loksuma. Mõned minu klassi poisid sõidavad nagu hullukesed. Ma arvan, et nad tahavad tüdrukute ees lihtsalt eputada ja muidugi see läheb meile mingil määral peale ka. Samas peaks poiss ikkagi heasüdamlik olema ja minuga ka arvestama. Ma ei viitsiks teda pidevalt kamandada, et võta hoogu maha ja siis jääksime veel politseinikutele vahele, seda veel vaja... Mu vanemad ei lubaks mul temaga enam suhelda ja appi, mis draama sealt tuleks.

Triinu (26): Minu arvates levib eesti noormeeste seas ossikultuur - osta on vaja võimalikult uhke ja võimas auto, millega saaks igal võimalikul hetkel gaasi vajutada. Tuleb teha hästi palju möödasõite, tuututada ja näidata keskmist sõrme. 50-alal tuleb kindlasti sõita 60-ga ja end teiste taha pressida. Mina vaatan alati tülgastusega selliseid kutte. Esiteks on nii palju õnnetusi juhtunud ja jumal teab, millal sina järgmisena sellise inimese autos istud. Arvan, et igaüks valib ise oma seltskonna, kuid kindlasti on ka juhusel väga suur roll. Tegelikult võin öelda, et minu isas lööb ka tihti teel sõites raev välja, kui keegi sõidab aeglasemalt kui 50. Ta hakkab omaette pobisema ja vehib rusikaga. Olen talle tihti öelnud, et kallis isa, sinu käitumine ei muuda teise sõidustiili. Pigem las ta sõidab aeglaselt, kui on järgmisel hetkel kuskil kraavis.

Marek (18): Värskete lubade omanikuna olen just äärmiselt ettevaatlik. Pigem karta, kui kahetseda! Pigem kujutan ette, kuidas teised liiklejad mind minu munemise pärast kiruvad.

Sindi (16): Mul endal küll lube pole, kuid sõidan tihti oma sõpradega. Olen hirmu kogenud küll. See roolis "kõvatamine" on üsna tavaline. Kahju.

Anni (21): Minu jaoks on äärmiselt oluline, et ka kõrvalistuja ei segaks mind. Vastutus tõuseb, kui teisi inimesi sõidutan.

Kert (25): Olen rängas avariis sõbra kaotanud. Autorooli ei usalda enam kedagi teist, peale iseenda. Nii lihtsalt on.

Saada oma tähelepanekud ja mõtted turvalisest liiklemisest [e-mail]!