Noor küsib: kas Eesti oma "komm või pomm?"-pühad ehk mardi- ja kadripäevad on oma tähtsust kaotamas?
Viimastel aastatel olen järjest sagedamini märganud, et ka Eestis muutub halloween populaarsemaks. Ometi öeldakse, et meil on siiski see ka Eestis olemas, lausa kaks: mardi- ja kadripäevad. Mis on aga nende pühade erinevused ja kas Eesti peaks jääma juurte juurde ning halloweeniga mitte arvestama?
Ma arvan, et igaühele sobib erinev asi ja seda tuleks austada. Mõni tahab vanu Eesti tavasid, teine seevastu huvitub uuendustest ja võtab rõõmuga vastu ameerikalikke kombeid. Ei saa kindlalt väita, et üks või teine on nõme, sest see ei ole fakt. Samas, väikesed lapsedki ei oska nüüd enam mõnikord öelda, mis on mardi- või kadripäev, seega tasub neile tutvustada eestlase vanu traditsioone, sest kes neid muidu edasi viiks?
Halloweeni jaoks saavad inimesed end riietada salapärasteks vampiirideks, kollideks, nõidadeks ja luukeredeks. Martidel ja Kadridel on enamasti nõutud vanad ja kulunud riided, mis annavad paremini edasi meeleolu ja muudavad kandjad pisut hirmuäratavaks. Eriti juhul, kui näol on olukorrale vastav grimm. Vähemalt selles osas on need kaks püha veidi sarnased – mõlemal juhul on oluline oma välimust muuta.
Kui võrrelda ülejäänud kombeid, siis ilmneb päris mitu erinevust. Ameerikas on justkui kohustuslik iga püha jaoks ümbruskond ära kaunistada, olgu selleks siis jõulud või iseseisvumise aastapäev. Halloweeniks tekivad kõikjale kõrvitsad – sest miks üks õige halloween ilma nendeta oleks, eks? Kõrvitsatele joonistatakse või lõigatakse sisse õudsed näod, põlema pannakse küünlad ja laternad, üles riputatakse nahkhiired ja ämblikud. Eestlaste mardi-kadripäevad täna enam nii palju ettevalmistusi ei nõua, vahva vaatemängu eest hoolitsevad pigem need, kes on võtnud nõuks käia ukselt uksele ja „kerjata.“
Santidel on tavaks pererahvale, kellele külla minnakse, esitada mingisugune kava, mille eest hiljem maiustusi või muud toredat saadakse. Tihti lauldakse, tantsitakse, kontrollitakse teadmisi ja palutakse mõistatusi lahendada. Juba selleks, et üldse tuppa sisse saada, on oluline leelotada tuntud viisijuppi. Ameerika nõiad-vampiirid koputavad lihtsalt uksele ja küsivad: „Komm või pomm?“ Kui toasolijad on külalislahked, siis jagatakse kollidele kommi, kui mitte, ootab karistus.
Kahtlemata on need pühad tähistamist väärt, kuigi mõlemal on oma head ning vead. Eestis halloweeni jooksma minnes tuleks arvestada, et vanemad inimesed ei pruugi ideest niivõrd vaimustatud olla, sest nende jaoks on sageli tähtsamad Eesti traditsioonid ja võib-olla ei ole nad üldse halloweeni olemusega kursis. Küll aga arvan, et mardi- ja kadripäevad on osa meie endi kommetest ja kui me enam neist ei hooliks, oleks keeruline. Olen igal juhul kahe käega Martide ja Kadride poolt, sest nemad on miski, mis teeb meid silmapaistvaks, aitab hallist massist eristuda.
