"Mäletan seda päeva väga hästi: see oli laupäev, käisin emaga Kalevi spaas ujumas, kui korraga tundsin iiveldust. Igatahes ei olnud mul hea olla, aga vaid korraks, hetk hiljem oli see tunne peast pühitud. Läksime seejärel vanalinna jalutama, kui helises ema telefon," kirjeldab Merjam hetke, mil isa hea sõber emale kaastunnet avaldades hoopis surmateatajaks osutus.

Tütre sõnul hoidis isa oma peret väga. "Kuigi teatriinimese ja -juhina oli ta palju ära, andis ta endast maksimumi, et olla perega koos."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena