“Mulle on tihti öeldud, et ma olen esimene peale sõjaaegne miss ja siis ma mõtlen, kas ma tõesti olen nüüd nii vana?” naeris Heli ja tõdes, et võistluses osalemine muutis siiski tema elu.

Cathy sõnul on tegemist vastutusega, mis saadab inimest kogu elu — tahad sa seda tiitlit või mitte: “Ma vahest sõidan Soome ja taksojuhid tunnevad ära. Siiamaani tuntakse ära, mis on väga meeldiv.”

Heli kõige eredam mälestus missivõistlustest seostub ootamatu viperusega: "Mina trikoo väel lavalt alla tulles. Rahvas kõik vaatab, otsesaade käib ja mina komistasin. Mul jäi konts kuidagi vaiba taha kinni ja ma oleks tõsiselt kukkunud, aga suutsin ennast kokku võtta ning edasi minna. Arvan, et see hetk tõigi mulle võidu."

Anu Välba uuris, kas Cathy mäletab, et tema luges laval ka Doris Kareva luuletust. “Ei mäleta,” naeris Tullkvist, ent lisas, et Doris Kareva on siiani tema lemmikluuletaja ja tal on hea meel, et ta just tema valisin.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena