Töökohal õppides amet selgeks! Elektroonikaseadmete koostajana töötav Anni: Õpingute järel on tasemevahet tunda küll!
Elektroonikaseadmete koostajana töötav Anni oli oma praeguses töökohas töötanud juba viis aastat, kui kuulis enesetäiendamise võimalusest töökohapõhise õppe kaudu. Kuna kaks kolmandikku õppest viiakse läbi praktikakohal ehk naise puhul tema enda töökohas, sobis talle see variant hästi. „Pärast mitmeid aastaid sain siis alles nüüd õppima, aga tagantjärele on tasemevahet tunda küll!“ on naine oma otsusega rahul.
Kust kuulsid töökohapõhise õppe kohta ja miks otsustasid selle kasuks?
Töökohapõhisest õppest kuulsin esimest korda töö juures. Töötan elektroonikaseadmete ettevõttes MS Balti Trafo käsimähkijana. Kõige lihtsamalt selgitades tähendab see näiteks transformaatorite tootmist, mis käivad telekate sisse. Ühel päeval ülemus küsiski otse, et kas keegi meist oleks huvitatud enesetäiendamise võimalusest Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Otsustasin minna, kuna algteadmised elektroonikaseadmetest puudusid.
Palun selgita, mida kujutab endast elektroonikaseadmete koostaja eriala?
Elektroonikaseadmete koostaja eriala hõlmabki elektroonikast algteadmiste saamist – nende monteerimist, tinutamist, kaablite paigaldamist ja veel palju muud. Just tina käsitlemine on ka minu igapäevatöös oluline, kuna tinutaja, kes ei tea täpselt, mida ta teeb, võib oma tegevusega mähitud tooted ära rikkuda.
Kui suurt rolli sinu hinnangul mängib töökohapõhine õpe sinu senist töökäiku ja tegevusala silmas pidades?
Ma arvan, et töökohapõhine õpe oli väga vajalik ja mängis suurt rolli, eriti just tina käsitlemisel ja sellega töötamisel, sest varasemalt polnud ma sellega nii kokku puutunud. Tegelikult on tinutamine ju kõige tähtsam tootmisprotsess, aga sellega võib kaasneda väga palju apsakaid – transformaatori jalad sulavad ära või tina läheb mähisesse, tekivad tinapritsmed jne. Eksimisruumi jagub.
Milline oli sinu argipäev töökohapõhise õppe õpipoisina?
Argipäev õpipoisina töö juures nägi välja selline, et käisin osakonnast osakonda ja tegin sealseid vajalikke töid. Õppisingi tinutamist, monteerimist, kaablite paigaldamist ehk siis tegin kõike seda, mida tavaliselt oma ametipostil ei oleks võimalust ega põhjust teha.
Mis on sinu igapäevatöö juures kõige paeluvamaks, nauditavamaks?
Ütleksin, et kõige põnevam on siis, kui majja tulevad uued tööd, millega tegelema hakata. Nende jaoks on vaja ette valmistada uued programmid, teha mõõtmised jpm. Just see nuputamise pool on huvitav.
Mis on töökohapõhise õppe suurimad plussid, aga ka miinused?
Suurimateks plussides on esiteks see, et kool ei mõjuta palka. Piltlikult öeldes makstakse koolis käimine kinni. Teiseks käib kool enamjaolt töö ajast, seega ei teki probleeme oma aja jagamisel. Miinuseid võin küll otsida, aga ei leia ühtki!
Vaadates tagasi – kui peaksid kõike algusest alustama, kas otsustaksid jällegi töökohapõhise õppe kasuks? Miks?
Kui peaks nullist alustama, otsustaksin igal juhul töökohapõhise õppe kasuks, sest see on hea võimalus ennast harida nii, et sissetulek ja/või eraelu ei kannataks. Silmaring laieneb märgatavalt. Samuti soovitaksin seda kõigile, kes seisavad edasiõppimise valikute ees, eeskätt noortele, kes alles alustavad elektroonika valdkonnas. See on eriala, kus algajad teevad rohkem vigu ning uued teadmised aitavad selliseid olukordi vältida. Kusjuures meie ettevõttestki on aastate jooksul paljud töökohapõhises õppes end täiendanud.
MS Balti Trafo OÜ tootmisjuht Toivo Sillandi töökohapõhisest õppest:
Oleme ettevõttes väga rahul ja positiivselt meelestatud, et niisugune õppevorm on loodud. Varasemalt on meie ettevõttest olnud töökohapõhisel õppel 13 töötajat ja sellel sügisel alustas veel neli – inimeste endi huvi õppimise vastu on kindlasti tõusmas.
See poleks aga ilma töökohapõhise õppe võimaluseta nii, sest teist sedavõrd praktilist ja mugavat varianti töö kõrvalt enese täiendamiseks kutsekoolis pole. Ettevõte võidab sellest kõvasti – täienevad töötajate erialased teadmised ning oskused ja boonuseks on koolitamisega kaasnevate kulude kompenseerimine ettevõttes olevate juhendajate tasustamisega.
Üldises vaates on samuti väga oluline koostöö ettevõtete ja kutsekoolide vahel, et koolides õpetatavad õppekavad vastaksid reaalselt ettevõtete vajadustele ning õpilased saaksid õpitut koheselt kasutada edaspidises igapäevatöös. Seoste loomine teooria ja reaalse töötegemise vahel on väga oluline.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK) töökohapõhise õppe koordinaator Mare Raid:
Tänaseks on meil peaaegu aastapikkune praktika töökohapõhise õppe programmi PRÕM rakendamisel, aianduse-metsanduse erialadel on õpe töökohapõhises õppevormis toimunud ligi kümmekond aastat. Programm pakub võimalust uue eriala õppeks ning tuge tööturule jõudmiseks.
Praktika näitab, et tööandjate ja õppijate huvi selle õppevormi vastu on suurem nendel erialadel ja valdkondades, kus on nõutud kutsesertifikaat. Ühe aasta jooksul on töökohapõhisesse õppesse võetud üle 100 õpilase.
Kutsehariduskeskuse headeks partneriteks ja praktikabaasideks on tööandjad, kes väärtustavad õppimist ja toetavad õppijat. Tööandjatele endile on programmiga liitumine hea võimalus ettevõtte koolituskulusid kokku hoides suunata olemasolevaid töötajaid kvalifikatsiooni tõstma. Näiteks elektroonikaseadmete koostaja õppekaval, mille läbis ka Anni, jõudis sel õppeaastal alustada juba teine õppegrupp MS Balti Trafo OÜ, Scanfil OÜ ja NOTE Pärnu OÜ töötajate baasil.
Uuel aastal on plaanis lisaks avada palkmajaehitaja, kodutekstiili õmblejate, raietöölise, nooremaedniku, abikelneri, kondiitri, hooldustöötaja erialade õppegrupid. Kooli õppekavad ja vastuvõtuinfo leiab meie kooli kodulehelt.
Töökohapõhine õpe huvitab Sind? Loe lisaks SA Innove kodulehelt.
