Knuth on noor teadushimuline noormees, kelle mõttelend ulatub maakera piiridest kaugemalegi. Tema üheks lemmikraamatuks on Andy Weiri Raamat „Marslane”, mille põhjal on vändatud ka menukas film. Raamatus on peakangelane Marsil lõksus – ta ei saa Maaga ühendust võtta, tema hapnik on lõppemas, ähvardab oht surra janusse, toidupoolis on otsakorral ja tema Marsi maja võib plahvatada – ning seda, kuidas Marsilt tagasi Maale saab, pole suutnud keegi veel välja mõeldagi!

Just siin võivad appi tulla teadustalendiks valitud Knuthi terav mõistus ja plahvatuslikud ideed. „Mind huvitab väga see, kuidas saaks Marsilt lihtsamini ära tulla, sest praegu on see projekt planeeritud üheotsalisena – lähed sinna ja enam tagasi ei saagi. Mul keerleb peas üks mõte, et äkki saaks kuidagi Marsi pinnasest kütust toota ja siis selle kütuse abil sealt ära tulla. Usun, et Marsi sügavamates kihtides võib peituda mingi uudne aine, millest me praegu ei tea, et see üldse olemaski on, aga kui selle leiaksime, oleks see kui nafta maal, mida saab kütusena kasutada,” kirjeldab Knuth oma mõttekäiku.

Knuthil on veel kümme aastat aega välja mõelda, mis transpordivahendiga ja mis kütusega saaks Marsilt tagasi Maale tulla, sest missiooni MarsOne esialgse kava kohaselt peaksidki esimesed inimesed Maalt Marsile teele asuma aastal 2026 – paraku ei ole tagasitulek Maale hetkeseisuga võimalik.

„Kui mul on selleks ajaks oma elu olulised asjad tehtud ja midagi enam hinge peal pole, siis võiks selles projektis kaasa lüüa, sest see on nii põnev ja uudne. Mind paelub väga, millised tehnilised uuendused ja teaduslikud avastused aitaksid elu Marsil võimalikuks teha,” räägib Knuth.

Vajab hädasti ostsilloskoopi

Praegu on Knuth ametis aga oma kodulaboris droonide ja robotite ehitamisega.

„Olen teinud kaks drooni – suurema läbimõõt on 50 cm ja väiksemal 120 mm. Kasutan neid peamiselt ajaveetmiseks – lasen kaameraga drooni lendu ja saan reaalajas vaadata videot sellest, mida droon kinni püüab.”

Jalgpalliroboteid ehitab Knuth aga võistluse Robotex raames.

Selleks aga, et oma elektroonikaseadmeid paremas töökorras hoida, on Knuthil vaja hädasti ostsilloskoopi.

„See on lihtsamalt öeldes seade, millega saab mõõta elektrisignaale ajas ja ära aeglustada väga kiired elektrisiginaalid. Mõned signaalid võivad olla sadades kordades sekundites ja see teeb elektroonikaskeemi parandamise väga keerukaks, ostsilloskoop aga visualiseerib ära, mis tegelikult seadmes toimub,” teeb Knuth puust ja punaselt selgeks, mida see keeruka nimega aparaat endast kujutab.

Ostsilloskoopide hinnad algavad 200 eurost ja ulatuvad 10 000 eurodesse.

„Saadud Tulevikutalendi stipendiumiraha eest kavatsen ma endale küll ühe ostsilloskoobi osta ning mis üle jääb, see läheb muude vahenditega kodulabori täiustamiseks, “ lisab Knuth.

Mine tea, ehk on Knuthist ja tema ostsilloskoobist abi ka uue, veel leiutamata sõidumasina loomisel, mis maalased Marsilt tagasi tooks ja mille kütuseks on loomulikult Knuthi avastatud senitundmatu Marsi pinnases oma avastamisaega ootav kütus!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid