Karm tõde: algklasside õpilaste koolikotid on seadusest tulenevatest piiridest tükk maad raskemad

Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel on kolmel järjestikkusel aastal toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania. Kampaania eesmärgiks on näidata, et algklasside õpilaste koolikotid on seadusest tulenevatest piiridest tükk maad raskemad. See omakorda viib alla laste koolirõõmu ning mõjutab nende rühti.

1.-3. klassides võivad õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranitsad kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.-6. klassides on lubatud kaaluks 3,5 kilogrammi.

Kui 2014. ja 2015. aasta tulemusi võrreldes võis märgata muutust paremuse poole, siis 2016. aasta tulemusted jäävad eelmiste aastate tulemuste vahele.

2014. aastal kaalus algklassi õpilase koolikott keskmiselt 3,6 kilogrammi ning 65% kaalutud ranitsatest ületas lubatud raskuse. 2015. aasta tulemuste põhjal kaalus keskmine koolikott 3,5 kilogrammi ja 60% kottidest ületas lubatud raskuse.

2016. aastal kaaluti kokku 1621 ranitsat, millest 60,3% kaalusid rohkem kui seaduses kirjas. Selle aasta keskmise koolikoti raskus oli aga 3,56 kilogrammi. Õppematerjalide keskmine kaal oli 2.7 kilogrammi ning tühja koti raskus jäi poole kuni pooleteise kilo vahemikku.
Kõige parem olukord on 1. klasside seas, kus keskmise ranitsa raskus on 2,85 kilogrammi ning jääb normi piiridesse. 35,3% ranitsatest kaaluvad lubatust rohkem.
Seevastu 2. klasside õpilaste koolikottide keskmine oli pisut üle lubatu - 3,28 kilogrammi ning üle poole kaalutud kottidest ehk 54,3% ei jäänud normi piiri.

3. klasside keskmine ranits kaalus 3,76 kilogrammi ja 77,1% kottidest ei olnud lubatud raskuses.
Kõige kriitilisem olukord on aga 4. klassides, kus 81,6% ranitsatest ületas seadusest tuleneva lubatud raskuse. 4. klassi õpilase keskmine koolikott kaalub 4.6 kilogrammi, mis ületab normi 1,1 kilogrammiga.