ARVUSTUS: Superkangelasefilmiga "Max Steel" läks midagi väga nihu
Kust selle filmi puhul küll alustada? Matteli brändi mänguasjadel baseeruv "Max Steel" on ulmeline ja fantaasiaküllane seiklusmärul, mis püüab olla kuidagimoodi kaasahaarav, aga tüütab vaatajat pigem loo jutustamise ülesehitusega.
Max kolib oma emaga taaskord uude kohta elama ning noorukil tuleb harjuda uue olukorraga. edasi hakkab olukord minema aga aina kummalisemaks, sest peagi märkab poiss, et temaga hakkavad juhtuma imelikud asjad. Mis täpsemalt? Nimelt selgub, et Maxi isa oli tuntud uue tehnoloogia leiutaja, millest Max eriti palju ei teadnud. Ema minevikust ei räägi ning kohtudes salapärasel viisil robot-tulnukaga Steel saab ta peagi aru, et kogu lugu ei ole päris puhas. Peagi on Max Steeli abiga peaaegu nagu superkangelane, ainsa vahega, et ta ei lähe koheselt tänaval inimestele appi, vaid alles avastab, mis on täpselt juhtunud tema elus ning isaga, kellest soovib rohkem teada.
Robot Steel juhendab ja aitab, kuid Maxi arenevaid supervõimeid tuleb saladuses hoida, sest koolis ega naabruskonnas ei tohi keegi midagi kummalist märgata. Filmi lugu on niivõrd lohakalt kirjutatud, et kogu kupatus tundub kohati isegi halenaljakas Peter Parkeri (loe "Ämblikmehe") koopia, mis on liidetud filmiga "Tron". Võrdleksin filmi muusikavideoga, mis kestab üle tunni ja kuhu on liiga palju lisatud eriefekte, mistõttu hakkab lõpuks lihtsalt pea ringi käima. Iseenesest pole osad kaadrid üldse halvasti välja tulnud – siin on kauneid maastikuvaateid, huvitavalt üles võetud kaameranurki ning näitlejad ei ole samuti halvad.
Ma ei mõista, kuidas eksis filmi ära suurepärane näitleja Andy Garcia ("Ristiisa III"). Püüdsin hoolega jälgida – kõik tema stseenid olid head, ent film ei andnud talle just palju teha ning kõige lõpuks pidi ta tegema arusaamatult jaburaid nägusid. Ei teagi, kas nutta või naerda. Oleme vähemalt siis tänulikud, et teda taaskord suurel ekraanile nägime. Maxi kehastav näitleja Ben Wichell pole ilmselt süüdi, et film on nii nagu on. Otseselt kehva näitlemist oleme vaadanud ka hullemates filmides. Ta sobiks hästi näiteks mõnda "Ämblikmehe" filmi või ükskõik millisesse koomiksifilmi. Paraku on Max Steeli karakter rohkem naljanumber kui tõsiseltvõetav filmiroll.
Ma ei tea täpselt, milline meeskond "Max Steeli" taga seisis, kes valis osatäitjad ning otsustas milliseid efekte ja millist muusikat kasutada, aga midagi läks kuskil väga nihu. Asi võis olla halvas montaažis või lihtsalt ei sobi mänguasjadest filme teha. Võimalik, et kohati on filmimaailmas ümber saamas aeg, kus klopsitakse kiirelt hiigelrobotid, super-robotid ja intelligentsed droonid valmis ja anti käsk see kõik kiirelt kokku monteerida. Midagi on konkreetselt viltu läinud, sest "Max Steeli" terviklahendus ja lugu sobiks tegelikult viisakasse filmi. Miks me seda ei saanud? Ma pole ausalt ühtegi Max Steeli mänguasja elus näinud, kuid kui asja kohta veidi uurimustööd teha, siis selgub, et need on siiani kusagil väga populaarsed.
Pealtnäha huvitava ulmelise superkangelasefilmi asemel saime lohakalt monteeritud ja ilmselgelt liialdatud eriefektidega loo, mille tegelasteks on juba teistest filmidest tuntud ebausutavad karakterid. Kas mänguasjadest ja multifilmidest peaks üldse filme tegema? Michael Bay või Zack Snyder suudaksid ilmselt tuua suurele ekraanile näiteks "Mootorratturhiired Marsilt" ("Biker Mice From Mars") ja neid režissööre teades, võib juba aimata, kes hakkavad peaosi mängima.
Kindlasti oli paljudel lastel lapsepõlves vahva Max Steel leludega mängida, aga nüüd jõudis armastatud tegelane pettumustvalmistaval kujul suurele ekraanile Siiski polnud ulmeküllane vaatamine sedavõrd halb, et oleksin kinost lahkunud. Kellele vähegi ulmežanr ja robotite- ja kosmoseteema meeldib, võib suurel ekraanil ära vaadata, aga olen kindel et DVD-plaati ei taha sa enam kunagi kodukinosüsteemi sisestada ja seda uuesti vaadata.
"Max Steel" on praegu Forum Cinemas kinodes.
