Saate esimene lugu viis sensitiivid Kihnu saarele, kus neid ootas ees mitu katsumust — neist esimene legendaarse Virve Köstri ehk Kihnu Virve juures. Armastatud rahvalauliku südant vaevas mitu muret ning ta soovis selgeltnägijatelt nõu saada. Virve kohtus kõigi osalistega eraldi, et valida välja üks inimene, kellega oma saladusi jagada. Antonina Virvele muljet ei avaldanud, sest ravitseja ladus lagedale vaid lood, millest meedias varem kõvasti juttu on olnud. Virve ootas, et keegi näeks tema hingepõhja kõige sügavamaid soppe ja kuigi nii Elena kui ka Vladimir paotasid tõeseid fakte, avaldas naisele enim muljet Anu.

“Näen kusagil mingit vägivalda, mingeid raevunud silmi, aga ma ei tea, mida see tähendab,” hoidis šamaan Virve kätt ning kirjeldas oma nägemust. Kummalisel kombel oli Anu tajunud seika Virve lapsepõlvest, kui teda ähvardas tappa võõras mees, kes nõudis temalt raha. Sellega teenis Anu muusiku jäägitu usalduse ning kaamerasilma alt eemal paljastas Virve talle oma saladused — mis täpsemalt Virve südant vaevas, jääb siiski rahva jaoks saladuseks. “Aga kõik, mis sa rääkisid, oli täiesti õige,” sõnas Virve hiljem vestluse lõpetuseks.

Kihnus ootas selgeltnägijaid ka teine saladuslik ülesanne — traagiline lugu minevikust, mis on suust suhu ja põlvest põlve kandnud tänapäeva. Katsumust jälgis Rosaali Karjam ehk Kihnu Roosi, kes on 300 aastat tagasi juhtunud sündmusega kõige paremini kursis.

Esimesena läks proovikivi kallale Anu, kes kirjeldas küll Roosi mehe surma, ent suuremat sündmust ta ei näinud. Vladimir tajus ära, et metsaserval oli omal ajal asunud üks püha paik. Meedium kirjeldas kuplite põlemist, kuid põhjust ta avalda ei suutnud ning palus katse lõpetada. Antonina pakkus algselt, et tegu oli naabritevahelise kokkupõrkega, kuid see juhtus 30 aastat tagasi. Pärast lühikest jalutuskäiku teatas naine äkitselt, et tegu oli hoopis tahtliku süütamisega: “Katk, väga palju surnuid on siin.”

Ravitseja jõudiski loo tuumani — aastal 1710, pärast Põhjasõja lõppu tegi Kihnu saarel hävitust katk. Elena kirjeldas elavalt hirmu ja lämbumist, kuidas värav suleti ning tumedas pikas riides mees seisab, helistab kella ja rahustab kõiki. Sensitiiv tunnetas, et umbes 50 inimest pandi kirikusse luku taha ja seda kinnitas ka Roosi, kelle sõnul aeti katkuhaiged kirikusse ning seejärel hoone süüdati. “Mingisugune and neil ikka on,” oli Roosi sensitiivide jutust üllatunud.

Järgmiseks tuli sensitiividel Paldiski sadamas rinda pista spetsiaalselt treenitud narkokoertega ja tuvastada peidetud uimastilaadung, milles hiilgasid Anu ja Vladimir. Saate viimane eksperiment leidis aset aga väidetavalt kummitustest ja paranormaalsetest nähtustest kubisevas Kolga mõisas. Neli sensitiivi jäeti ööseks mõisa, igal ühel oma tuba ja kaamera, millega öiseid emotsioone jäädvustada. Igaüks koges Stenbocki suguvõsale kuulunud hoones midagi seletamatut, ent oli see kollektiivse hirmu tulem või tõde — seda paraku keegi kinnitada ei saa.

Nädala parimaks kuulutati napi edumaaga Anu, aga kuna kõik saate osalised on näidanud tugevat konkurentsi, otsustasid kohtunikud kõik neli ka finaali saata.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena