Neljapäeval, 24. novembril

"Tapab ratastel"
Filmi tegevuse käivitab üks korralik kaklusmärul vanglas. Peategelane - keskealine, pikkade juuste ja cool`i olekuga Rupazsov - vabaneb pärast seda kinnipidamisasutusest ja hakkab palgamõrtsukana pakkuma oma teenuseid Balkani maffiabossile Radosele.
Selline algus oleks tüüpiline ühele palgamõrtsuka ametit romantiseerivale põnevikule, kui Rupazsov ja tema kaks noort sõpra Barba ja Zoli ei paistaks tavainimeste seast selgelt silma. Nimelt on nad kõik sunnitud elu veetma ratastel ning Zoli ja Rupazsov lisaks sellele sunnitud veetma oma elu ratastoolis. Invaliidide sotsiaalset siseelu vaatlevas filmis on vaatajate ette toodud nii nende trööstitu argipäev, käegalöömishetked kui ka masendushood; samas aga näidatakse Rupazsovi just teatava humaansuse säilitanud elujaatava mehena.
Kuna kurikaelad ei oska boheemlasliku olekuga ratastoolisõitjat palgamõrtsukaks pidada, on Rupazsovil tunduvalt lihtsam nendega arveid klaarida. Külm ja kalkuleeriv Rados saab oma töövõtja väärtusest aru, kuid läheb siiski liiga ahneks ning tulemus ei lase end kaua oodata.

Adrenaliini, ärevaid momente ja närvikõdi on doseeritud just parasjagu, paralleelselt tapatöödega joonistub välja märksa inimlikum ja dramaatilisem liin: Zoli ema mure oma poja tuleviku pärast.

"Läbi tule ja vee"
“Läbi tule ja vee" on selle aasta edukaim USA indie-film… ja põhjusega! See Cannes’is esilinastunud vesternihõnguline põnevusdraama on nagu üks vana hea 1970. aastate ameerika film, millesarnaseid enam naljalt ei kohta. Kaasahaarava loo aluseks on meisterliku põneviku "Sicario" stsenaristi Taylor Sheridani käsikiri, mille on lavastanud PÖFFi publikulegi tuttav šotlane David Mackenzie (“Starred Up”, 2013); muusika autoriteks on aga kõnnumaade helimaastike peenhäälestajad Nick Cave ja Warren Ellis.
Kusagil Texases röövivad kaks venda (Chris Pine ja Ben Foster) väljasurevate väikelinnade pangakontoreid, et päästa oma kodu haamri alla minekust. Meeste plaan on suht lolli- ja kuulikindel, kuid peagi on neil kannul penisonieelikust seadusesilm (Jeff Bridges oma tuntud headuses). Tundub, nagu oleks sarnast lugu juba sada korda näinud? Tõtt-öelda ei leiuta tegijad siin midagi uut, kuid ärajooksutatud suksule süstitakse värsket eluvaimu ning tuttavatele radadele kapatakse täiel rinnal mängu ilu nautides.

Tühja kõmmutamise ja tagaajamise asemel premeeritakse publikut sotsiaalselt tundliku looga, mis on tasakaaluks tõsisele teemakäsitlusele vürtsitatud mõnusalt kareda huumoriga ja ehedate osatäitmistega alates peaosatäitjatest kuni kõige suvalisemate kõrvaltegelasteni välja.

Rammus maiuspala žanri austajatele!

Reedel, 25. novembril

"Püha rattur"
Päike, liiv, kuivus, kuumus ja lõpmatud teed kõrbes – vähesed eestlased teavad, mida see tähendab või kus sellised kohad asuvad, aga ometigi on need kohad kõik olemas Püha ratturi seiklustes. See on Brasiilia režissööri esimene täispikk film ning võistleb PÖFFil tänavuse debüütfilmide võistlusprogrammis. Loe Kinoveebi arvustusest lähemalt.

"Koobas"
Kolm 20ndate lõpus sõpra – Charlotte, Adrian ja Viktor –sõidavad ekspeditsioonile kaugetesse Norra mägedesse, et avastada seni kaardistamata ja osaliselt vee all asuvat koobastikku. Kõik kolm on varem olnud eliitsõjaväelased ja võtnud osa lahingutest Afganistanis; tänapäeval on nende hobideks ekstreemsport ja erinevad füüsilised väljakutsed. Kuigi reisisihiks võetud koopa sissepääs suleti mõni aasta tagasi, mil kaks välismaist tuukrit sinna elu jätsid, ei hooli seiklushimuline seltskond keelust ja asub teele ilma abijõududeta. Sõprade ainsaks eesmärgiks on leida koobastiku väljapääs teisel pool mäge ning naasta ohtlikult ettevõtmiselt elusana. Tungides järjest kaugemale raskelt läbitavasse sügavikku, ei oska nad aga aimata, et selle pimeduses ootab neid tõeline luupainaja.
„Koobas“ on intensiivne ja füüsiline põnevik, mille efektselt ülesvõetud maa- ja veealune sündmustik loob filmile lämmatavalt klaustrofoobse õhustiku. Filmis tõesti aset leidnud sündmusest annab hea ülevaate ka värske Soome-Norra koostöös valminud dokumentaalfilm "Tagasi pinnale" (režissöör Juan Reina) - http://2016.poff.ee/est/filmid/250308, mida võib leida ka internetiavarustest.
„Koobas“ valiti Haugesundis toimunud 44. Rahvusvahelise Norra filmifestivali lõpufilmiks.

Laupäeval, 26. novembril

"Pikk blond mees must king jalas"
Kes kinosõpradest ei teaks selliseid terveid põlvkondi üles kasvatanud prantsuse komöödiaid nagu „Mängukann“, „Vihmavarjutorge“ või „Pagejad“! Kõigis nendes kehastab peaosalist võrratu Pierre Richard, kes oma südamliku ja kogeleva mängustiiliga suutis võluda toonast kinopublikut ning teeb seda ka praegu, olles juba 82-aastane.
Üks 1970ndate suurimaid kassahitte „Pikk blond mees, must king jalas“ on pööraselt naljakas lugu muusikust nimega François (Richard), kes enesele teadmata satub poliitiliste intriigide keskele, sest teda peetakse salaagendiks, kuna ta vastab samadele tunnustele. Heasüdamlik mees ei oska aimatagi, et agendid soovivad talle surma, ning usub, et talle pakutakse tööd muusikuna.
"Rahvuse sünd"
Selle sisukirjelduse kirjutamise ajal ei olnud USA presidendivalimised veel toimunud, kuid üks oli kindel – saagu presidendiks halb või veelgi halvem kandidaat, Valgest Majast lahkub selle riigi ajaloo esimene mustanahaline president. Kas Obama oleks „vabade maa ja vaprate kodu“ juhiks tõusnud ka siis, kui ajalukku poleks jäänud maha märki Nat Turnerist ja tema korraldatud orjade ülestõusust? Sel teemal võib tänapäeval üksnes spekuleerida, kuid selle sündmuse olulisust on võimatu alahinnata.
Filmi keskmes on kirjaoskajast ori Nat, kelle majanduslikku kitsikusse sattunud omanik (ja lapsepõlve mängukaaslane) Samuel Turner kasutab tema andeid jutlustajana, et rännata ühest maavaldusest teise ja jumalasõna abil mässama kippuvaid orje rahustada. Väikese „esinemistasu“ eest mõistagi. Selle veidra „turnee“ kestel nähtud kohutavad õudused viivad Nati nii kaugele, et ta ei suuda enam nähtu ees silmi sulgeda ning käed rüpes istumine ei tule kõne allagi. Mässu allasurumise korral tuleb aga maksta kõrgeimat võimalikku hinda...
Selle aasta alguses mainekal Sundance’i filmifestivalil nii žürii peaauhinna kui ka publikuauhinna võitnud linalugu „Rahvuse sünd“ on Nate Parkeri aastatepikkune kireprojekt, mille tegemise nimel oli mees valmis ohvriks tooma oma paljulubavalt alanud näitlejakarjääri. Pikaajalise pühendumuse tagajärjeks on absoluutne autorifilm, mille juures oli Parker nii stsenarist, produtsent, lavastaja kui ka peaosatäitja. Lisaks temale astuvad filmis üles veel Armie Hammer, Jackie Earle Haley, Gabrielle Union ja Penelope Ann Miller.

Pühapäeval, 27. novembril

"Suur jalutuskäik"
Prantsuse komöödialavastaja Gérard Oury meelelahutuslik seikluskomöödia, 50 aastat tagasi valminud „Suur jalutuskäik“ oli 42 aastat vaadatuim kodumaine kassafilm. Kui liitlasvägede lennuk sakslaste poolt alla tulistatakse, suudavad nad end langevarjudega päästa. Kahjuks napib Pariisis sobivaid maandumisplatse ja nii avastab üks inglane end loomaaiast, teine langeb sisuliselt sülle ühele maalrile ja kolmas maandub ooperimaja katusele. Nüüd peavad nad esmalt üksteist üles otsima ja seejärel leidma väljapääsu okupeeritud Prantsusmaalt. Nad saavad abi prantsuse tsiviilisikutelt ja satuvad juhuslikult osalema vastupanuliikumises. Kahtlemata üks suurimaid kultusfilme läbi aegade, kus peaosades hiilgavad prantsuse komöödiahiiud Louis de Funès ja Bourvil.
"Ööloomad"
Kaasaja ühe põnevaima filmitegija, Tom Fordi ("Üksik mees, 2009) painajalikult pingeline thriller "Ööloomad" kompab peenikest joont, mis eraldab armastust julmusest ja kättemaksu lunastusest. Oscari-nominendid Amy Adams ("American Hustle", 2013) ja Jake Gyllenhaal ("Brokeback Mountain", 2005) kehastavad lahutatud abielupaari avastamas tumedaid nurgataguseid nii iseenda kui ka teise hinges.
Los Angelese kunstivahendaja Susan Morrow (Amy Adams) elab äärmiselt privilegeeritud, kuid hingeliselt sisutühja elu koos abikaasa Hutton Morrow’ga (Armie Hammer). Ühel nädalalõpul, kui Hutton on taas järjekordsel ärireisil, saab Susan postipaki käsikirjaga: selleks on romaan pealkirjaga „Ööloomad“ ning autoriks tema endine abikaasa Edward Sheffield (Jake Gyllenhaal), kellega Susan pole juba aastaid suhelnud. Käsikirjaga on kaasas kiri, milles Edward väljendab soovi oma peatsel külaskäigul L.A.-sse Susaniga kohtuda. Üksi kodus olles asub Susan käsikirja lugema. Romaan on pühendatud talle, kuid selle sisu on vägivaldne ja ruineeriv, sündmustik valusalt isiklik ja allegooriline. Edwardi kirjutatust sügavalt mõjutatuna hakkab Susanile tahtmatult meenuma kõik see, mis minevikus nende vahel oli, ning tema elus tehtud valikud saavad uue mõistmise valguses ümber hinnatud. Armastus, mis tundus olevat ammu surnud, lööb lõkkele ning selguvad tõelised kangelased nii elus kui ka fiktsioonis.
Veneetsia filmifestivali žürii eripreemiaga auhinnatud ja kriitikute üksmeelse kiidukoori pälvinud meistriteose kõrvalosades teevad võimsad rollisooritused ka Aaron Taylor-Johnson ("Avengers: Age of Ultron", 2015) ja Michael Shannon ("Revolutionary Road", 2008).

Loe lisaks:
12 filmi, mis linastuvad pärast PÖFFi ka Eesti kinodes.
Zombieõudusfilm "Rong Busanisse" on tänavuse PÖFFi kindlaim valik.