Mihhail Kõlvarti töövari: võin öelda, et abilinnapea töö ei ole kindlasti üksluine
Saabun linnavalitsuse hoonesse kella kolmeks, kus mind võtavad vastu abilinnapea Mihhail Kõlvart ning tema töövari Merilin Anijärv. Kabinetti sisenedes on tunda mentori ja mentee vahelist austust ning juba lühikese aja jooksul tekkinud sõprust. Viin asjaosalistega läbi intervjuu, et saada rohkem teada Tallinna Spordi- ja Noorsooameti töövarju- ja mentorprogrammist ning abilinnapea igapäevasest tööst.
Kuidas läks tänane töövarjupäev ja mida tegite?
Merilin:
Külastasime erinevaid asutusi ning päev läks väga kiirelt! Kõigepealt käisime Põhja-Tallinna vastvalminud spordikompleksis ning pärast suundusime lasteaeda Ojake. Keskpäeval kohtusime Tallinna Linnamuuseumi direktoriga ja seejärel läksime edasi Pae gümnaasiumi 60. juubelile. Päeva lõpus osalesime ka konverentsil Vene kultuurikeskuses. Võin öelda, et abilinnapea töö ei ole kindlasti üksluine.
Mulle väga meeldis tänane päev ja nagu mainisin, siis oli see üsna mitmekesine. Keeruline on siinjuures midagi eraldi välja tuua, kuna kõik tegevused ning külastused olid omanäolised. Siiski pean kõige meeldejäävamaks ürituseks Pae gümnaasiumi 60. sünnipäeva, kus õpilased esinesid ja toimus ka pidulik kontsert-aktus.
Millist väärtust tõi töövari teie igapäevatöösse?
Mihhail:
Tänane päev oli minu jaoks kindlasti huvitavam kui tavaliselt. Mul oli meeldiv seltskond ja soovisin oma noorele abilisele näidata abilinnapea erinevaid tööväljundeid. Minu töö on mitmekülgne ja minu alluvuses on erinevad valdkonnad: kultuur, haridus, sport ja noorsootöö. Me vaatasime, kuidas ehitatakse spordikompleksi ja kuidas käivitatakse ning viiakse ellu projekt „Lasteaia fassaadid korda“. Päevale pani punkti kooli juubel ning Vene kultuurikeskuse külastus.
Olen ka varasemalt töövarjuprogrammis osalenud. Esimesel korral ei osanud ma päevakava just väga huvitavalt kokku panna. Ametniku igapäevane töö ongi tihtipeale selline, et istud terve päeva kabinetis, käid koosolekutel ning nõupidamistel. Töövarjuna kõrval istuda ja seda päev läbi jälgida ei pruugi eriti põnev olla. Seekord proovisin kokku panna päeva, mis oleks mitmekesisem. Kuna minu töös tuleb tihti külastada ka erinevaid asutusi, siis proovisingi töövarjupäeva planeerida rohkem just selliseid ettevõtmisi.
Kui te oleksite oma menteega samavanune, siis millist eriala talle soovitaksite?
Mihhail:
Ma saan aru, et minu mentee valik on juba enam-vähem tehtud. Ei tahaks enda poolt soovitada. Olen kindel, et valik, mille noor inimene teeb, peab tulema seestpoolt. Kui valik on seotud enda maailmapildi ja arusaamistega ning õpid ja tegeled sellega, mis sulle meeldib, siis saavutad ka edu. Pole mõtet teha eriala valikut selle järgi, mis on moodne või kus arvad, et makstakse kõige suuremat palka. Kui hommikul tõused ja mõtled, et hea meelega tööle ei läheks, siis ei saa ka midagi saavutada.
Millised on teie soovitused noortele oma eriala valikul?
Mihhail:
Elus on mitmed erinevad etapid. Me otsime oma teed ja et seda leida tuleb proovida erinevaid valdkondi. Tuleb palju õppida ja katsetada mitmesuguseid võimalusi, samuti reisida, kui see on võimalik. Eriala valik on adekvaatsem, kui oled rohkem maailma näinud. Kui oled juba valiku teinud, siis ära karda ka vajadusel oma otsust muuta. Ühel hetkel jõuab õige valik sinuni ja selle nimel tulebki pingutada. Tee tööd ja näe vaeva, siis me ju teame, mis tuleb … (Mihhail Kõlvart tsiteeris naeratades A.H. Tammsaare teost „Tõde ja õigus“).
Kas sa soovitaksid noortel võtta osa sarnastest programmidest ja üritustest?
Merilin:
Kindlasti, kuna see annab uue kogemuse. Lisaks soovitan teha ka vabatahtliku tööd – see kõik annab palju uusi teadmisi. Mina lahkun siit programmist väga rõõmsana ning mul on ka uus ja hea tuttav Mihhail Kõlvart.
------
Noorte tööhõive ja ettevõtlikkuse programm Tallinnas
Vastab Triin Bõstrov, Tallinna spordi- ja noorsooameti vanemspetsialist
Tööhõive ja ettevõtlikkuse programm on Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldatav projekt, mille eesmärgiks on toetada 16–26-aastaste Tallinna noorte konkurentsivõimet tööturul, õpetada noortele tööeluks vajalikke oskusi ja ettevõtlikku meelt. Programm sai alguse 2016. aasta septembris.
Üheks esimeseks tegevuseks oli töövarjuks olemine, mille muljeid noored ja ettevõtete juhid ka jagasid. Noored käisid töövarjuks disainiagentuurides AKU ja Ruutu Kuus, lisaks Baltika Group'is, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses, Swedbank'is, Eesti Disanikeskuses ja abilinnapea Mihhail Kõlvarti juures. Eesmärgiks oli näidata noortele juhtide igapäevatööd ning pakkuda inspiratsiooni ja motivatsiooni.
Miks on töövarjupäevad olulised?
Töövarjupäevad on olulised ja enesearengut toetavad mitmel põhjusel.
1. See võimaldab noortel näha tööde ja ametikohtadega kaasnevaid tahke, ammuda inspiratsiooni ja õppida midagi uut ning põnevat.
2. Noored saavad praktilise (töö)kogemuse. Töövarjuks olemine võimaldab näha, kas töökoht ja valdkond võiksid olla sobivad ning huvipakkuvad.
3. Lisaks saab niiviisi ohtralt uusi kontakte.
Mis on tööhõive ja ettevõtlikkuse programmis hetkel toimumas ja mis on veel plaanis?
Tööhõive ja ettevõtlikkuse programmis on Tallinnas hetkel osalemas seitse noort, kes on kokku panemas omaalgatuslikke projekte, mille rakendamise perioodiks jääb talv 2016 kuni kevad 2017.
Noored on lisaks läbinud kaks arengulaborit meeskonnatöö ja omaalgatuslike projektide kirjutamise teemadel. Tulemas on veel kandideerimisdokumentide ja tööintervjuu simulatsioonide teemalised koolitused.
Järgmise sammuna on plaanis aidata noortel viia ellu omaalguslikke projekte Tallinnas. Mõtleme ka selle peale, kuidas edendada senisest enam koostööd ettevõtete ja erinevate linnaasutuste vahel.
