Kuidas tõsta noorte konkurentsivõimet?

Noorte jõudmiseks tööturule ja karjääri rajamisel on vaja lisaks tahtmisele ja majanduslikele võimalustele ennast täiendada või uusi oskusi juurde õppida.

Põhjus, miks nii noored kui ka keskealised ei leia tänasel päeval Eestis sobivat tööd, on lisaks ääremaastumisele (maakohtades on tööandjaid vähe ja liiklus kehv) ja majanduslikele sotsiaalsetele põhjustele ka see, et noorte konkurentsivõime nõrk. Tihti ootavad tööandjad parema väljaõppe ja suuremate oskuste-teadmistega töötajaid.

Kui 15-26-aastane noor on jäänud ühel või teisel põhjusel koolist eemale ja tal puudub töökogemus, tuleb appi Noorte Tugila, kes tuge ja sobivate lahenduste abil aitab noorel jõuda taas kas kooli või tööturule. Paljud võivad seepeale küsida, mis või kes on Noorte Tugila, kus see asub, kellele see mõeldud on ja millist tuge seal saab?

Aitame uuesti kooli minna!

Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks ongi töö kaotanud või koolist lahkunud noorte võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noorte Tugila 50 keskust asuvad üle kogu Eesti, täpsemalt 137 omavalitsuses, neid leiab nii suurtes linnades kui ka väiksemates kohtades ning ka juhendamist, abi ning sobivaid koolitusi pakutakse üle Eesti.

Statistika järgi oli aasta tagasi alustanud Noorte Tugila programmi jõudnud noortest on 443 ainult põhiharidusega, 167 noorel on poolik põhiharidus ning 115 noorel on jäänud pooleli keskhariduse ja 128 noorel kutsehariduse omandamine.

Mis selle taga võiks olla? Kuna tugispetsialiste on vähe (sõltub KOV võimekusest), on väljakukkumine koolist suur. Samal ajal ootavad tööandjad võrreldes varasemaga üha kõrgema kvalifikatsiooni ja haridusega noori, nii jäävadki noored tööturult eemale ning ka haridus devalveerub. Seepärast on paljudel noortel vaja jõuda kõigepealt tagasi haridusse, sest ilma kutseta on keeruline ka tööturul edasi liikuda. Lisaks puudub noortel töökogemus ja selle saamiseks on vaja juba nn kooli ajal pingutada.

Vaatamata kõigile takistustele on võimalik siiski palju ära teha ning Noorte Tugila tulemused ja pakutavad tegevused on selle tõestuseks. Lisaks teevad Noorte Tugilad aktiivselt koostööd Eesti Töötukassa, Rajaleidja, haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega, et ükski piirkond ei jääks tähelepanuta ning võimalused grupitegevusteks ja individuaalseks jõustamiseks oleks olemas.

Millist koolitust noor vajab?

Tööturule jõudmiseks on vaja lisaks tahtmisele ja majanduslikele võimalustele ennast täiendada või uusi oskusi juurde õppida.

Kui noortega on kontakt saavutatud või on noor ise pöördunud Noorte Tugila poole ja kui seejärel on saavutatud usalduslik suhe, ongi järgmiseks sammuks noorte motiveerimine ning tema abi, sh toetusvajaduse selgitamine.

Ehkki iga noor ja ka olukord on erinev, püütakse läheneda võimalikult individuaalselt.
On noori, kes vajavad ja kes on omandanud programmi jooksul mõtlemise ja hoiakutega seotud oskusi: eriti nooremate puhul võib olla oluliseks oskuseks õppima õppimine, otsuste tegemine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja tegevuste mõju.

Noorte Tugila senine kogemus näitab, et 17-19aastastel on olnud vaja suhtlemisoskuse parandamist või täiendamist: siia alla kuuluvad kommunikatsioon, koostöö, sotsiaalsed oskused, konflikti lahendamine ja erinevuste aktsepteerimine. Üle 20aastaste noorte tööturule jõudmiseks ja töökarjääri alustamisel on vajalik noore rahulolu enesega, oma võimete tundmine, tööks vajaliku küpsuse saavutamine. Sel puhul keskendub jõustamine enesehinnangu tõstmisele, et osataks võtta vastutust, osatakse tegevust planeerida, arendataks enesedistsipliini.

Vanemate noorte ehk 25+ vanusel puhul on tööturule jõudmisel tähtis lisaks tööalastele teadmistele omandada juhtimis- ja turundusoskusi, oskust töötada meeskonnas, oskust ise ennast motiveerida. Kõigi eelnimetatud teadmiste-oskuste omandamine viib suure sammu lähemale tööturule ning sobiva töökoha leidmisele. Tõsi, alati ei saa noor leida endale ka Tugila abil töö, mis oleks kutsumus, aga asjatundlik abi viib lähemale töökohani, et saavutataks iseseisvus või oleks võimalik toetada oma õpingute lõpetamist.

1500 noort on saanud abi

Kuni 2018. aasta lõpuni, kui Noorte Tugila tegutseb, on eesmärgiks toetada kokku umbes 8800 noort ning igas Noorte Tugilas peaks saama nõu ja abi vähemalt 53-70 noort aastas. Iga noorega hoitakse pärast programmist lahkumist kontakti kuni kuus kuud.

Programm sai hoo sisse täpselt aasta tagasi ning abi tagasi kooli minekuks või töökoha leidmiseks on saanud juba 1500 noort. Nn hilisema toetusperioodina ette nähtud kuud on läbi saanud 134 inimesel, kellest 98 jõudis tööturule ja 27 suundus tagasi tasemeõppesse.

See kõik peaks julgustama teisigi abivajajaid Noorte Tugila poole pöörduma.

Kes rahastab Noorte Tugila tegevust?

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Rohkem infot leiab: www.tugila.ee

Kes on sihtgrupp? Noorte Tugila sihtgrupp on kõik 15-26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta.