Miks võiks noor just info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õppima asuda?

Küsisime Tallinna Tehnikaülikoolilt, miks tasub õppida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning mida saab noor selle haridusega tulevikus peale hakata.

1. Miks võiks noor just selle valdkonna peale mõelda?

Tark inimene õpib info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), kuna selle valdkonna kiire areng mõjutab paratamatult kõiki elualasid. IKT õppimine on seega väga universaalne valik, mis võimaldab hiljem erinevat kitsamat spetsialiseerumist.

Eesti IKT sektoris on suur puudus haritud IKT spetsialistidest. Eriti veel kõrgel tasemel praktiliste oskustega erialainimestest. Tänavu novembris tutvustatud Erkki Raasukese juhitud majandusarengu töögrupi raport ütleb selge sõnaga, et kui täna lõpetab IKT erialadel ülikooli Eestis keskmiselt 500 kõrgharidusega spetsialisti aastas, siis tegelik vajadus on kolm korda suurem. Tööpuudust ei ole seega ülikooli IKT eriala lõpetanud spetsialistil karta.

2. Millised on tuleviku vaated tööturul?

Küberturbe tehnoloogiaid õppides omandab üliõpilane oskused ning vahendid küberrünnetega toimetulekuks, mõistab keerulist infosüsteemide turvalisuse tagamise maailma ning oskab neid välja töötada ja arendada. Küberturbe tehnoloogiate õppekava lõpetanul on head eeldused töötamiseks suuremates infotehnoloogia ettevõtetes või avalikus sektoris turbespetsialisti, infosüsteemi turbespetsialisti või turbeeksperdi ametikohal.

Õppimine IT-süsteemide administreerimise õppekaval eeldab huvi uurida ja välja töötada innovaatilisi tehnoloogiaid, planeerida ning tagada elutähtsate IT-süsteemide toimimist. Tähtis on kiire kohanemisvõime ja meeskonnatööoskus pingelistes ning ootamatutes situatsioonides. Selle eriala lõpetajad tunnevad sügavuti ajakohaste IT-süsteemide ülesehitust, omadusi, käitumist. Lisaks suudavad neid süsteeme pidevalt muutuvates oludes töökorras hoida, laiendada, ümber häälestada ning osaleda ka uute teenuste ja rakenduste projekteerimises. Õppekava lõpetajatel on võimalik asuda tööle IT-süsteemide või kindla teenuse rakendusadministraatorina Eesti avalikus- või erasektoris ja rahvusvahelistes ettevõtetes üle maailma ning jätkata magistriõpinguid Eestis või välismaal.

Informaatika eriala lõpetajad mõistavad süvitsi kaasaegsete IT-süsteemide ülesehitust ja toimimist, nad töötavad välja uudseid ja nutikaid tarkvaralisi lahendusi. Informaatika õppekava lõpetaja saab hea ettevalmistuse edasi õppimiseks ja hästitasustatud tööks tarkvaraarenduse valdkonnas nii tehnoloogiafookusega idufirmades, tarkvara-ettevõtetes kui rahvusvaheliste suurettevõtete (näiteks Skype/Microsoft, Google, VmWare, Amazon) arendusmeeskondades.

Äriinfotehnoloogia õppekava eesmärk on koolitada asutustes ja ettevõtetes töötavaid IT-spetsiliste, kes edasiste õpingute ja töökogemuste omandamise kaudu on võimelised ennast infotehnoloogia vanem- ja juhtivspetsialistideks koolitama ja arendama. Eriala lõpetaja peamiseks ülesandeks on olla infotehnoloogia lõppkasutaja (inimeste ja organisatsioonide) eestkõneleja ja usaldusisik aidates neid järjest kasvavas IT-rägastikus orienteeruda ning leida nende vajadustele mõistlik ja optimaalne lahendus. Kuna IT ongi kaasaegne äri, ei lõpe see töö ära ka viimsepäeva laupäeval. Selle eriala lõpetajad on võimelised alustama tööd IT-spetsialistidena asutustes, organisatsioonides ning äri- ja tootmisettevõtetes või jätkama õpinguid magistrantuuris.

Infosüsteemide arenduse õppekava on kindel tee, et omandada tasuv ja perspektiivikas tarkvaraarendaja elukutse. Infosüsteemide arendajad saavad tööd tarkvaraarendajana, alustades programmeerijast ja lõpetades meeskonna juhi või tarkvara arhitektina. Tüüpiliseks valikuks võiks olla mõnes suures infotehnoloogia ettevõttes töötamine, aga kindlasti ei piirdu valik ainult sellega. Näiteks pangad ja kindlustusettevõtted omavad keerulisi infosüsteeme, mille arendusega pidevalt tegeletakse. Samuti loovad riigiasutused järjest uusi ja laiahaardelisi IT-lahendusi. Ning loomulikult, on võimalus luua oma ettevõte. Näiteks paljude mobiilirakenduse või veebirakenduste loomiseks piisab vaid ühest inimesest ja seega pole vaja isegi lisatööjõudu palgata.

Arvutisüsteemide erialal õpitakse looma nutikaid seadmeid ja tarku süsteeme, tegeletakse igapäevaselt nii riistvara kui programmeerimisega. Arvutisüsteemide eriala annab teadmised, millega avastada uusi tehnoloogiaid ning oskused nende ellu rakendamiseks. Kaasaegsele tehnoloogiale toetuva ühiskonna põhiline väljakutse nii täna kui ka tulevikus on keerukate arvuti- ja elektroonikapõhiste süsteemide loomine, häälestamine ja analüüs erinevates inimtegevuste valdkondades. Omandatud teadmised ja oskused leiavad rakendust väga paljudel elualadel, alustades meditsiinist ja lõpetades pangandusega.

3. Miks võiks noor just teie kooli õppima tulla?

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) IKT valdkonna õppekavade arendusse on kaasatud erasektor, et ülikoolis õpetatav vastaks tööturu vajadustele. Uuel õppeaastal on üliõpilastel võimalik asuda õppima TTÜ ja IT kolledži ühiselt välja töötatud õppekavade järgi, milles on ühendatud kolledži rakenduslikkus ja paindlikkus TTÜ teadusliku võimekusega.

TTÜ tudengitele pakuvad juba õpingute ajal häid praktika- ja töökohti paljud edukad ettevõtted. Nii on võimalik saada hindamatu erialane töökogemus juba õpingute ajal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriala on kindel investeering tulevikku, kindlustades huvitava ja enesearengut pakkuva töö nii Eestis kui ka välismaal!

Kui tekkis valdkonna vastu suurem huvi, siis külasta ka 2.-4. detsembril Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvat robootikasündmust Robotex 2016.

Noorte infomessi Teeviit 2016 noorteinfo tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF-ist kaasrahastatud programmis “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.