Kas ülikool võiks olla midagi enamat kui paber taskus pärast lõpetamist?

Tahad õppida töö kõrvalt, kuid mitte töö ajast? Soovid omandada praktilisi oskusi käsikäes teoreetiliste teadmistega? Oled huvitatud majandusest, disainist või rahvusvahelistest suhetest, kuid tahad rohkem tunda neid valdkondi ka keskkonnaaspektist? Või tahad hoopis mõista keskkonnakaitse poliitilisi ja majanduslikke aspekte? Tahad õppida rahvusvahelises seltskonnas? Tahad tunda end erilise ja märgatuna hubases väikekõrgkoolis, mitte olla üks tuhandetest üliõpilastest suurülikoolis?

Kui vastasid vähemalt viiele küsimusele jaatavalt, on just Euroakadeemia sinu jaoks! Euroakadeemias omandad praktilised oskused ja teoreetilised teadmised integreeritud rakenduskõrghariduse ja magistriõppe õppekavade alusel ja seda kõike töö kõrvalt.

Paljukiidetud tasuta täiskoormusõppes õppima asudes saavad paljud entusiastlikud töötavad noored esimesel kursusel esmakordselt tunniplaaniga kohtudes kaela sahmaka külma dušši – kuidas ühendada töö ja õppimine, kui loengud toimuvad töö ajal ja töögraafik ei võimalda alati õppetööst osa võtta. Ja nii jääbki unistus tasuta kõrgharidusest etteantud kahe-, kolme- või viieaastase nominaalajaga kättesaamatuks. Alternatiiviks on tasuline osakoormusõpe, kuid ka sel juhul toimub õppetöö tihtipeale päeval. Veel üheks lahenduseks on õppetöö läbiviimine õhtusel ajal, pärast tööpäeva. Jah, pärast tööd võib pea olla väsinud päevatööst, kuid iga noor teab, et huvitavad õppeained ja elavad diskussioonid klassiruumis võivad isegi pärast väsitavat tööpäeva mõjuda virgastavamalt kui kaks tassi kohvi. Ja ega kõrghariduse omandamine ei ole ega peagi olema lihtne või kerge. Tavaliselt on küsimus motivatsioonis. Kui ikka omandatav eriala paneb silmad särama, siis tehakse koolitööd ära kasvõi uneaja arvelt.

Mis vahe on rakenduskõrgharidusel ja bakalaureuseõppel? Miks üha enam noori hindab just nimelt rakenduskõrgharidust? Sest mahuka tööpraktika käigus luuakse juba häid kontakte tulevase potentsiaalse tööandjaga ja võimalus oma teoreetilisi teadmisi päriselus proovile panna annab hiljem tööturul eelise ka siis, kui praktikakohta tööle ei jääda. Tööpraktika üpriski suur maht rakenduskõrgharidus­õppes on akadeemilise hariduse pooldajate seas sageli alahinnatud ja selles ei nähta ei konkurentsieelist ega piisavat otstarbekust. Bakalaureuseõppes on tööpraktika maht olenevalt õppekavast ainult kolmandik või veelgi vähem, võrreldes rakenduskõrghariduse õppekavadega, kuid kas sellest piisab, et süveneda praktikakohas pakutavatesse võimalustesse ja tööülesannetesse, seostada õpitud teadmisi reaalsete tegvustega ja n-ö näha puude taga metsa ehk siis algust oma tulevasele karjääriredelile?

Kui räägitakse integreeritud õppekavadest ja integreeritud õppest, siis kas see tähendab bakalaureuse- ja magistriastme ühendatud õpet, viieaastast inseneriõpet või hoopis erinevaid valdkondi ühendavaid õppekavasid, olenemata õppetasemest? Vastus on „yes, to all“. Euroakadeemia õppekavades on läbi kahe õppetaseme ühendatud kõrvalerialade, spetsialiseerumiste või lihtsalt valik- ja vabaainete moodulite kaudu majandus, keskkonnakaitse, keeled, rahvusvahelised suhted ja kunstid. Mis oleks ägedam, kui alustava moedisainerina või sisearhitektina kohe pärast diplomi saamist oma salong avada, nagu Diana Arno? Või astuda Reet Ausi sammudes keskkonnahoidliku ja vastutustundliku moe suunas? Või tulihingelise keskkonnakaitsjana kaasa rääkida nii keskkonnapoliitikas, -julgeolekus või majandusküsimustes? Kes julgeb suurelt unistada, teeb ka suuri tegusid!

Euroakadeemia suund on selgelt rahvusvaheline, täna õpib Euroakadeemias üliõpilasi juba 20‑st riigist. „Rahvusvaheline üliõpilaskond ja huvitav mitmekülgne õppe- ja uurimistemaatika on omaette rikkus, mis ühendab tihti erinevaid arusaamu meile kõigile vajaliku elukeskkonna väärtustamisest nii, et me kõik saame targemaks ja siin saadus tarkus hakkab peagi levima maailma,“ ütles Euroakadeemia rektor Jüri Martin. Euroakadeemia on rajamisest peale olnud tulevikuteadlik erakõrgkool, koolitades üliõpilasi, kes saavad hakkama uues muutuvas maailmas, olgu tegu tõlgi, rahvusvaheliste suhete spetsialisti, keskkonnaspetsialisti, moekunstniku, sisearhitekti või ettevõtjaga.

Peatselt 20-ndat juubelit tähistav Euroakadeemia avati 1997. aastal ja on 2014. aastal valitud 20 parima Ida- ja Kesk-Euroopa regionaalse väikeülikooli hulka. Erakõrgkoolina soovib Euroakadeemia pakkuda haridusturul konkurentsi ja võimalusi, mis ei ole ette kirjutatud üksnes riiklike strateegiatega, vaid võimaldavad haridustee läbimisel teha paindlikumaid valikuid ja dünaamiliselt kohanduda tööjõuturul toimuvate arengutega. Väikekõrgkoolis on au sees personaalne lähenemine ja probleemi kiire lahendamine, olgu selleks järeleksami sooritamine või ühiselamukoha saamine. Külasta Euroakadeemia messiboksi „Teeviidal 2016“ või loe lisa SIIN.