TOP 12: Punasärkidest pihta pandud riigisaladusteni ehk kurikuulsad skandaalid, mis viisid ministrid ametist
2001. aasta septembris teatas seaoses Narva elektrijaamade ja Eesti Raudtee erastamistehingu tõttu poliitikute ja avalikkuse kriitikatule all olnud majandusminister Mihkel Pärnoja , et lahkub ametist. Pärnoja põhjendas lahkumist avalikkuse tähelepanuga, mis keskendub liigselt tema isikule, mitte aga probleemidele. “Olen langetanud isikliku otsuse. Loodan, et rahvaerakonna Mõõdukad juhatus minu otsuse ka heaks kiidab,” teatas ta.
2002. aasta augustis teatas kultuuriminister Signe Kivi, et astub Kultuurkapitalis avastatud rahaliste puudujääkide tõttu tagasi. Nimelt selgus, et Kultuurkapitali juht Aavo Viiol oli kõrvaldanud miljoneid kroone kultuurkapitali raha ja Kivi tundis toimunu pärast poliitilist vastutust.
2003. aasta veebruaris tuli ilmsiks, et siseminister Ain Seppik osales 1985. aastal Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi koosseisus nelja nõukogudevastase meelsusega noormehe süüdimõistmises väljamõeldud süüdistuste alusel ning poliitilise surve tõttu oli mees sunnitud oma ametist lahkuma.
2003. aasta suvel algatas maksuamet väärteomenetlused nii rahandusminister Tõnis Paltsu kui ka tema firma suhtes ning mõned kuud hiljem esitas poliitik toonasele peaminister Juhan Partsile tagasiastumispalve, põhjendades seda sooviga säästa lähedasi ja poliitilisi partnereid alusetu ning enamasti anonüümse kriitika eest seoses varasema tegevusega ettevõtjana, Parts rahuldas selle.
2004. aasta novembris murti sisse kaitseminister Margus Hansoni eramusse Tartus ning muuseas pandi tuuri ka mehe riigisaladust sisaldanud dokumentidega portfell, mis läks mehele maksma tema ametikoha.
2005. aastal sattus justiitsminister Ken-Mari Vaher mõõdikuskandaalii, mis viis Riigikogus läbi läinud umbusaldusavalduseni. Järgnevalt teatas Juhan Parts, et astub tagasi peaministri kohalt ning seetõttu lagunes ka Juhan Partsi valitsus.
2005. aastal valmistasid ajalehe KesKus tegijad antikommunistlike kirjadega T-särgi “Kommarid ahju”, mida kasutati 23. septembril 2005 Kadrioru staadionil peetud ETV ja Eesti Raadio jalgpallimatšil. Kuna kõmulist särki kandis ka kaitseminister Jaak Jõerüüdi haldusalas olevat sõjamuuseumi juhtinud Indrek Tarand, otsustas mees protesti eesmärgil oma ametist tagasi astuda.
2009. aasta jaanuaris teatas sotsiaalminister Maret Maripuu oma lahkumisest seoses pensionide väljamaksmise ümber tekkinud segadusega. “Minu jaoks on selge, et ilma nende ja teiste oluliste sotsiaalreformideta meie sotsiaalvaldkonnas arengut ei ole. Kuid minu jaoks on praeguseks hetkeks selge ka see, et minu isiku vastu üles võetud ristiretk muudab nende reformide sisulise ettevalmistamise ja läbiviimise nii sotsiaalministeeriumi kui valitsuse jaoks väga raskeks, kui mitte võimatuks,” põhjendas ta.
9. Kristen Michal
2012. aasta mais puhkes poliitiline skandaal, mis puudutas Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Skandaali tuules teatas sama aasta detsembris justiitsminister Kristen Michal enda tagasiastumisest: “Ma lahkun, et kaitsta Reformierakonda ja valitsuse töövõimet. See on minu isiklik otsus. Ma ei lahku süü tõttu.”
Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi näitas 2014. aasta oktoobris üles lugupidamatust oma koalitsioonikaaslaste ja kaaspoliitikute vastu, solvates oma Facebook kontol avalikult Sotside haridusministrit Jevgeni Ossinovskit. Ligi sattus seetõttu suure skandaali keskmesse ning pärast kaalumist otsustas ta rahandusministri ametist tagasi astuda: "Teen seda seepärast, et mulle on Eesti riik tähtsam kui minu ametikoht," ütles Jürgen Ligi. "Armastan ka tõde rohkem kui ministriportfelli. Ma usun, et mul on praegu väljaspool valitsust lihtsam tõde ja Eesti riigi mainet kaitsta. Astun tagasi selleks, et valitsusel oleks rahulikum edasi töötada," lisas ta.
2012. aastal alguse Autorollo skandaal, kui ilmusid ajakirjandusse esimesed teated selle kohta, et Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse ebaõnnestunud autovedude äri tõttu võidakse nõudeid esitada hoopis Pentus-Rosimannusele ja tema abikaasa Rain Rosimannusele.
Harju maakohus leidis 2014. aasta suvel, et kantimise eest vastutavad Roode ja Rain Rosimannus, kes peavad seetõttu ka kahjud hüvitama, ent aasta hiljem otsustas ringkonnakohus, et ka Keit Pentus-Rosimannus osales Autorollo skeemis ja peab seetõttu samuti solidaarselt osalema kahju hüvitamises, mistõttu astus naine välisministri ministrikohalt tagasi.
2016. aasta 9. novembril avaldas riigikogu häältega 63:28 umbusaldust peaminister Taavi Rõivasele, kuna fraktsioonide esimeeste meelest polnud mees võimeline valitsust ja Eestit juhtima. 22. novembril 2016 nimetas president Kaljulaid peaministri ametisse Jüri Ratase.
