FOTOD PEAPROOVIST: Gustav Adolfi gümnaasium tähistab tänavu juubelit Entel-tenteli legendaarseid lastelaule taaselustades

Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab tänavu oma 385. juubelit. Terve aasta kestnud pidustuste lõpetuseks on tegus kool külvamas lauluseemet meie kõige väiksemate hulka, kutsudes Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas koguperekontserdile „Entel-tentel“.

Kuidas tuli idee taaselustada armastatud Entel-tenteli lastelaulud?
Hendrik Agur, GAG direktor:
„Kõik tänased emad-isad ja vanaemad-vanaisad mäletavad, kuidas 1970ndatel naelutasid kogu rahva telerite ette võluvad väikesed laululapsed. Entel-tenteli laule lauldi siis ja ka tänased lapsed laulavad neid meelsasti. Laulud on toredad ning seaded oivalised. Onu Kalmeri põlvel Kirsti ja Klarika ning kahes reas tublid laululapsed — seda vinüülplaati teavad kõik. Ehkki vahepeal on tehtud neist lauludest sadu poppe versioone ja covereid, on GAG laululastepere taastamas esialgset nostalgilist kontserdihõngu. Lisaks Entel-tenteli laulude meeldejäävatele meloodiatele ning vahvatele sõnadele, tuleb tunnustada ka saateansablile loodud läbikomponeeritud saatemuusikat. Selles saates on igal pillil oluline roll, mis annab Entel-tenteli muusikale just talle omase helikeele”.

Millisena näete kooli rolli lapse loovuse tee kujundamisel, toetamisel?
Hendrik Agur: „Loovus, loomevabadus ja võimaluste andmine õpilastes loovuse arenemiseks kooli keskkonnas tuleneb kooli väärtustest ja inimestest, kes märkavad neid võimalusi ja võtavad teelt kõik takistused ning toetavad. Tore, kui lapsed satuvad koolikeskkonda, kus loovust toetatakse. Entel-tenteli projekti algatamine ja selleks kogu meeskonna tööle kaasamine on äärmiselt innnustav protsess, kus õpivad kõik — alates eelkooliealisest laululapsest, lõpetades saateansambli liikme ja õpetajatega”.

Kes on projekti taga kujundavateks jõududeks?
Hendrik Agur: „Meie muusikaõpetajad, kes märkavad lapsi ja toetavad nende arengut, on kõige tänuväärsemad kandvad jõud ning loomulikult ka vanemad, kes lapsi toetavad ja innustavad. Saateansambel on justkui omaette suur organism, kes on mitme kuu harjutamise ja kokkumänguga kokku kasvanud vahvaks kollektiiviks. Esmapilgul lihtsana näinud lastelaulude saatmine osutus päris suureks väljakutseks. Meloodiate saatepartiid on küll minimalistlikud, kuid üliolulise helifaktuuriga. Kokkumäng, üksteise kuulamine ja lõpuks väikese laulusolistiga kohandumine ja tema jälgimine on kasvatanud õpilastest koosnevas saateansamblis empaatiavõimet, kuulamis- ja koosmängimisoskust. Tiimi kuuluvad veel helilooja ja saatepartiide aranžeerija, ansambli juhendaja ning kunagine ETV Entel-tenteli pillimees, maestro Tõnis Kõrvits, saateansambli juhendajad Siim Aimla ja Fred Rõigas, projektijuht Sirlet Viilas, lavastaja Mari-Liis Pruul, kunstnik Mirjam Aimla, muusikaõpetajad Lilian Reinmets, Ly Tammerik ja Merle Ilus, helimees Erki Sepp, fotograaf Marek Metslaid, kujundaja Üllar Leete ja valgustaja Meelis Lusmägi“.

Mis on olnud suurimad rõõmud lastega töötamisel?
Mari-Liis Pruul, “Entel-tenteli“ lavastaja:
„Laste siirus. Vaadata lapse silmadesse, kui ta sulle surmtõsiselt ja etteheitvalt laulab tigedast tikrimarjast või muretseb Kati kadunud karu pärast. See siirus on mitmel korral pakkunud väga lõbusaid hetki ja samas pannud vaatama ka endasse — kontrollima üle, kui aus ma ise suudan alati olla. Kuna ausus on üks minu elu põhiväärtusi, seega lastega töötamine on olnud kui lakmuspaber.“

Igal Eesti perel on kodus kuulus punase ümbrisega vinüülplaat, kus armsad “Entel-tenteli” laululapsed poseerivad naerusuiselt koos saatejuhi ja laste sõbra onu Kalmeriga. Istute sellel 1970. aastal tehtud pildil 5-aastase tüdrukuna onu Kalmeri põlvel. Mida tunnete, et toonane Eentel-tentel äratatakse nüüd uuele elule tänaste lastega?
Kirsti Kuusk, „Entel-tenteli“ kunagine laululaps, kes elab täna Ameerika Ühendriikides Bostoni lilnnas:

“Mind rõõmustab väga, et Entel-Tenteli laulud on ka täna lastele jätkuvalt armsad! See ei üllata mind, sest need laulud olid tõesti fantastilised ja nendes oli midagi igavest, midagi, mis puudutas ja puudutab iga last. Ja ka lapsevanemat kui endist last, sest mingis mõttes me jääme ju alati lasteks. Need laulud on lapse universumist, kõigest sellest, mis ümbritseb last ja millel on lapse jaoks suur tähtsus: päike, kodu, ema, puud ja põösad, lilled ja lemmikloomad, mängud, rõõmud ja mured. Need on püsivad väärtused, mis moodustavad just selle vundamendi, mis tagab meile kindlusetunde ning positiivse ellusuhtumise — mis omakorda on ju niivõrd tähtis iga inimese elus.
Eesti heliloojate ja Entel-Tenteli toreda koostöö tulemusena sündinud lauludest on saanud Eesti lastelaulude kullafond ja selle üle võime uhked ning õnnelikud olla! Ja see fond on pealegi päris unikaalne! Ma soovin laululastele head lauluhäält ja palju edu kontserdiks!! Ja kui mitte isiklikult kohal, siis mõttes olen teiega laval”.

Muusikaõpetajatest laululaste juhendajad on need, kes on lapsed sadade slimapaaride ette suurte lavade jaoks ette valmistanud. Mis tundega saadate lapsed lavale ja mida Entel-tenteli projekt teile andnud on?

Muusikaõpetaja, Entel-tentel laululaste juhendaja Ly Tammerik: “Kui mina väike olin, elasin Lõuna-Eestis ja olin väga suur Entel-Tenteli fänn. Küll oleks ise tahtnud olla laval… Nüüd täidavad minu unistuse minu armsad laululapsed. See on väga võimas tunne, kui saad saata õpilased lavale, kes laulavad suure rõõmuga neid samu laule. Väga loodan, et meie rõõmust saavad osa paljud lapsed üle Eestimaa.”

Muusikaõpetaja, Entel-tentel laululaste juhendaja Fred Rõigas: “Esmapilgul võivad laulud lihtsad tunduda, kuid juhendades soliste ja olles juures saateansambli proovides, selgus, et kogu terviku moodustab siiski kogu meeskonna töö. Igas laulus on peidus oma puänt, mis tuleb välja kas tekstist või hoopis mõnest pilli partiist, mis on osavasti laulu sisse kirjutatud. Arvan, et suureks väärtuseks võib pidada seda, et noored saavad hea lava- ja koos musitseerimise kogemuse.”

Kalmer Tennosaar oli ENSV-s armastatud lembelaulik ja Entel-tenteli tõeline isa. Mis tundega astud onu Kalmeri kingadesse?
Karl Vilhelm Valter, GAG 9.c klassi õpilane „Entel-tenteli“ kontserdi juht “Onu Karl” (alias onu Kalmer): “Onu Kalmeri kingad on aukartust äratavalt otsatud ja nende täitmine praktiliselt võimatu, seega ma ei hakka ennast temaga võrdlema, vaid proovin laval võimalikult väärikalt kanda tema mälestust ja pärandit.“

Millised ülesanded on projektijuhil-koordinaatoril sellise suure kontsertprojekti ettevalmistamisel?

Projektijuht Sirlet Viilas: “Esimesteks ülesanneteks oli kontserdimajade, majutuse ja toitlustuse broneerimine, nootide ühtekokku kogumine, plakatite-bännerite kujundamine, piletite müükipanek ja kontserttuuri reklaam. Edasi läks juba konkreetsemaks, et tuuri neli päevakava logistiliselt paika saaks, kõik osalejad kõigest informeeritud ja jooksvalt tekkivad küsimused lahendatud. Toimetamine stiilis kes-teeb-kus-mida-ja-milleks ja kas-kõik-on-olemas-ja-tuju-hea.”

Mida arvate oma lapse osalemisest Entel-Tentelis ja millised mälestused teil endal on Entel-tentel muusikast oma lapsepõlvest?

Geily Niinemets, lapsevanem: “See on lapsele suurepärane võimalus laulda koos teiste omavanustega toredaid, lihtsaid ja tuntud lastelaule. Ise ei olnud ma veel Entel-Tenteli suurima populaarsuse ajal sündinudki, aga sellest hoolimata on need laulud juba lapsepõlvest teada.”

Monika Tobi, lapsevanem: “Imetore projekt! Kui Karolile seda võimalust pakuti, tundsin koheselt sooja äratundmisrõõmu. Esinesin 7-8.-aastaselt sama “Nuku hällilauluga” oma kooli kontserdil. Täna on Karolit kuulates pisar silmanurgas. See energia ja rõõm, mida õpetajad ja kogu Entel-Tenteli meeskond läbi armsate laulude lastesse süstivad, on kustumatu.”

Mida pakub Entel-tentel saateansamblis mängimine orkestrandile?, Kas saatepartiid on ka keerukad? Kuidas iseloomustad Entel-tentel muusikat? Mida veel sooviksid lisada?

Annabell Carina Katalsepp, GAG 11.b klassi õpilane, saateansambli saksofonist: “Ansamblina oleme kõik üks tervik ning peame üksteisega arvestama. Ühtsustunne, mis tekib ühiselt lõbusaid lugusid mängides, on tõeline väärtus. Lugude puhul võib öelda, et lihtsuses peitub võlu. Nendega saab hakkama iga pillimängija, kellele lood meeldivad ja huvi pakuvad. Mõned raskemad käigud lisavad asjale vaid vürtsi. Entel-tenteli muusika on aegumatu, see kandub põlvest põlve edasi ja tänapäeval on vähe neid, kes ühtegi Entel-tenteli lugu ei teaks. Entel-tenteli ansambliliikmena naudin oma tegevust täiel rinnal ja loodan, et pakume meeldivaid emotsioone ka publikule.”

Laura Paju, GAG 12.c klassi õpilane, saateansambli flötist: “Juba võimalus osaleda niisuguses suures projektis on au igaühe jaoks. Lisaks kogemuste saamisele ning enda muusikalise taseme tõstmisele, pakub Entel-Tenteli saateansambel ka sooja seltskonda ning pidevalt huvitavaid proove. Tunnid, mis on läinud proovide peale, ei tundu raisatuna, kuna meie kooli muusikutega on see aeg alati lõbusalt ja arukalt sisustatud. Kui algselt vaadata noodile peale, siis on tegemist tõesti üsnagi lihtsate lastelauludega, mida rikastavad mõned raskemad käigud. Siiski ei tee lugusid keerukaks noodid vaid koosmäng. Koosmäng on alati olnud üks kõige raskemaid osi ansamblimängu juures, kuna parima harmoonia jaoks peab iga mängija arvestama teistega, olles samal ajal toeks neile oma partiiga. Kui alguses võisid mõned lood tunduda üsna lootusetud, siis tänaseks on nendeks kujunenud nauditavad ettekanded, mida loodetavasti saavad paljud nautida meie kontsertidel. Minu jaoks iseloomustab Entel-Tentelit kõige paremini sõna ‘’nostalgia’’. Kuigi mind ennast ei olnud Entel-Tenteli hiigelajal olemaski, on selle lood kandunud edasi aastakümneid ning jõudsid olla osa ka minu lapsepõlvest. Usun, et enamusele oli lapsepõlv üks toredamaid aegu ning kuulates neid laule, tulevad paljudele meelde mälestused, mis pruukisid varem olla unaruses. Entel-Tenteli muusika juures on aga kõige võluvam see, et sa ei pea olema laps, et seda nautida. Seetõttu ongi Entel-Tentel laulud nii kauaks suutunud kummitama jääda meid, sest need on lihtsalt südantsoojendavad. Loodan, et kontsertreis tuleb edukas ning tänan kõiki ansambliliikmeid, õpetajaid, laululapsi ning teisi ette ära selle hämmastava kogemuse eest.

Mida olete kontsertprojekti kujundusel silmas pidanud?
Mirjam Aimla„ Entel-tenteli“ kunstnik:
„Esimene lastelaulude konkurss-saade sai 70ndatel aastatel tõuke sellest, et lapsed laulsid peamiselt “Horoskoobist” pärit täiskasvanute laule ning toredaid ja üldtuntud lastelaule oli vähe. Minu meelest oleme jõudnud praegu natuke samasse olukorda, kus lastele meeldib pigem täiskasvanutele mõeldud lugusid kuulata ja laulda, kuid loodetavasti meenutab meie kontsert nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele, kui lahedaid lastelaule meil tegelikult on ning kui tore on neid laulda.
Kujunduse puhul tahtsin rõhutada nostalgiatunnet, mis tekib tänastel vanematel ja vanavanematel Entel-Tenteli laule kuulates. Need laulud tuletavad pea kõigile eestlastele meelde oma lapsepõlve, oleme kõik neid lugusid kunagi kuulanud ja laulnud. Lisaks ei ole midagi armsamat, kui vaadata väikest laulvat last. Tuletades lastele meelde, kui vahva on laulda just lastelaule, tahame pakkuda ka laval neile kodusoojust, hubasust ja turvatunnet. Kuna meie kontserdid kõlavad just jõulude ajal, siis oleme ka pisut jõuluhõngu lavale toonud ning seome selle 60-ndatest aastatest pärit kujundus- ja riietusstiiliga.“

Millal ja kus „Entel-tentel“ koguperekontserte näha ja kuulata saab?
Hendrik Agur: „Teeme Eestile tiiru peale. Kontserdid toimuvad 26. detsembril Tartus Vanemuise Kontserdimajas, 27. detsembril Jõhvi Kontserdimajas, 28. detsembril Pärnu Kontserdimajas ja 29. detsembril Tallinnas Estonia Kontserdisaalis. Viimasel kontserdil Estonias teevad kaasa ka toonased ETV saateansambli pillimehed ja muidugi endised laululapsed, tänased onud-tädid.”

Mis võiks olla „Entel-tentel“ koguperekontserdi moto?
Hendrik Agur: „Armastus muusika vastu seob inimesi, et armastada ja elada õnnelikku elu.“
Mari-Liis Pruul: „Julgus teha toob alati rõõmu juurde!“
Mirjam Aimla: „Kõigis meis on midagi lapselikku, on vaid vaja õiget keskkonda, et see välja paistaks.“

Tulevastest "Entel-tenteli" kontsertidest muljetab helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits.

Millise tundega asusite vanu lastelaule seadma tänastele laululastele ja ansamblile, olles neid lugusid ise 46 aastat tagasi ETV saateansambli koosseisus mänginud?

Tõnis Kõrvits: "Püüdsin säilitada kõik autentsed vanal Lp-l kõlavad rütmid ja pillikäigud, sest see on nagu klassika, mida eriti muuta ei tohi. Kuna koosseis on andekate noorte muusikutega suurenenud, siis pidin ka neile mänguvõimalused leidma, aga ikka nii, et originaal kostaks läbi."

Kuidas võtavad tänased laululapsed ja saateansambel omaks toonased lastelaulud? Kuidas õpilastest ja direktorist koosnev saateansambel hakkama saab?

Tõnis Kõrvits: "Eks ajad muutuvad ja lemmiklaulud muutuvad, aga näiteks "Põdra maja" on vist küll igavene. Ega kõiki neid laule mäleta tolleaegne kuulajaskond isegi, aga kindlasti on äratundmisrõõm suur. Saateansmbel on tubli olnud ja kogu prooviaja jooksul on suur areng läbi tehtud."

Piletid on saadaval Piletilevis.