ARVUSTUS: "Reisijad" – hea tuju film sellest, kuidas kosmoses on üksildane
"Reisijad" on üsna kobe ulme- ja armastusfilmi segu, mis on pealtnäha esmajoones vaatemäng, aga sisaldab tegelikult mitmest erinevast käigust koosnevat einet.
Täpsustamata aeg tulevikus. Universumi koloniseerimine on täies hoos ja suur äri. Inimesed lahkuvad tuhandete kaupa Maalt, et uut elu alustada või olemasolevale kaugel mujal uus mõte leida. Tegevus toimub suures kosmoselaevas, kus hulk pikale unele aidatud isikuid uude "koju" reisib. Aga siis ärkab üks ootamatult üles – 90 aastat liiga vara.
Ma pole veel ikka lõpetanud imestamist, et Chris Pratt korraga selline suur filmitäht on. Alles ta oli lihtsalt jurakas muheda olemisega poiss, tegi suvalisi kõrvalosi ja meenutas suurt mõmmikut komöödiasarjas „Parks and Recreation“...
Ja siis korraga – bang, superstaar valmis! Igal aastal tohutu stuudioprojekti peaosas.
„Guardians of the Galaxy“ – kinolevist üle 770 miljoni dollari ja järg tulekul. „Jurassic World“ – kinolevist 1,67 miljardit, mis teeb sellest „Avatari“, „Titanicu“ ja „Star Wars, osa 7“ järel suurima kinohiti läbi aja. Ja 2018. a liitub Marveli rahamasina „Avengers“ seltskonnaga. Kellega mees magab või kust nii head kokaiini hankis, et Hollywoodis sellise meteoorina üles söösta?
Pärast nimetatud filme ja veel tänavust „The Magnificent Seveni“ uusversiooni tundub "Reisijad" oma suurele, kuuldavasti 110 miljoni dollarilisele eelarvele vaatamata kuidagi pisike ja intiimne projekt. Vaatemänguline küll ja Jennifer Lawrence naispeaosas on muidugi isegi tuntum nimi kui Pratt, aga ikkagi... kuidagi pisike ja intiimne.
Kusjuures reklaammaterjalid ei jäta vale muljet. See ongi oma suure stuudioprojekti päritolust hoolimata intiimne. Ja sellel on midagi pakkuda üsna erinevate ootustega vaatajale.
Mida viimane lause tähendab? "Reisijad" on vaatemänguline, aga samas üllatavalt lihtne ja soe. See pakub kindlapiirilist lugu, aga keeldub esitamise käigus kinni jäämast ühe žanri või meeleolu juurde.
Ligi kahe tunni jooksul on esindatud ulme, põnevik, draama, komöödia ja kergetooniline armastusfilm. Ütleks koguni romantiline komöödia, aga naljakohad on seotud hoopis ulmesse puutuvaga.
Lugu on massisõbralik, isegi pinnapealne, aga selles vastanduvad siiski kaks eri mõõdet. Ühelt poolt puhtalt sündmused ehk mis kosmoselaeval juhtub. Teisalt aga kerkib õhku küsimusi selle kohta, mida tähendab inimene olla, mis muudab inimesena elamise väärtuslikuks ja kui palju moodne tehnoloogia võib üldse inimesele teiste omataoliste keskel elamist asendada.
Liiga diibiks asi (vähemalt minu jaoks: kahjuks) ei muutu. Tegijatele meeldib pigem küsimusi õhku loopida, mitte nende üle mõtisklema jääda. Kuna sündmustik on piisavalt tihe, siis pinnapealseks jäämine isegi ei häirinud. Küll aga saab "Reisijad" paljudelt ilmselt "rookida" puhtalt süžee poolest.
Mitmed käigud ja detailid jäävad nimelt arusaamatuks või isegi mõjuvad praeguses vormis totralt. Võid üsna kindel olla, et tõsisemad ulmefännid hakkavad juba ammu enne lõpuni jõudmist mitmete asjade kallal norima.
Ma ei hakka spoilerdamishirmus pikemalt loetlema, aga minu jaoks tundus veider, et 120 aastat reisivad kosmoselaevas, kus kõik elavad olendid on tudule saadetud, ei leidu mingeid roboteid või elukaid, kes tehniliste probleemidega tegeleksid. Lugu algabki ju sellega, et midagi suurt läheb pekki, mistõttu üks härra oodatust palju varem virgub.
Need on ainult paar näidet ja paljud vaatajad arutavad süžee üle ilmselt palju tulisemalt kui mina praegu. Vastuseid igatahes pole ja ma koguni kahtlustan, et see oligi tegijate taotlus.
Tulevase kinoedu seisukohast ongi ju tähtis, et sisu palju arutlusi ja küsimusi tekitaks. See on võimalikule edule kindlasti kaasaaitavam kui lihtsalt kriitikutelt kiitvaid arvustusi saada. Kriitikud "Reisijaid" muide eriti ei laigi. Minu hinne 7/10 on lausa kõrge.
Kui sul õnnestub aga süžee karvustamisest hoiduda, on "Reisijate" üldine soojus, sümpaatsed peategelased ja eriefektid piisavalt nauditav kombo, et kaks tundi meelt lahutada.
Kosmoselaev, kus enamik tegevusest toimub, näeb välja tegelikult üsnagi ebaoriginaalne – ikka need metalsed ja läikivad pinnad, klaas ja plastik nagu ulmekates mullu ja muistegi.
Aga silmakommi lisavad tublisti kosmoses toimuv osa ja see, kui asjad hakkavad halvemuse poole liikuma. Sa kindlasti pole hiljuti näinud, mis juhtub, kui terve basseinitäis vett gravitatsiooni kadumisel õhku tõuseb ja minema hõljub.
Kohati süvitsi minevast loost hoolimata on naispeategelane selles filmis paraku igavalt ja šovinistlikult serveeritud: ilma eriti silmatorkavate isikuomadusteta kaunitar. Aga Jennifer Lawrence mõjub tõesti kuumalt nagu noored ütlevad, nii et vähemalt täidab ta tegijate ootusi.
Kui aga näitlejatest rääkida, siis kuigi "Reisijates" on vägagi kesksel kohal Pratti ja Lawrence'i tegelased, pakuvad huvitavaid sooritusi eelkõige kaks näitlejat üsna pisikestes kõrvalosades. Need on Laurence Fishburne ja eriti robot-baarimeest kehastav Michael Sheen.
See hinnatud briti näitleja, kes meelsasti ka popcornikinos kaasa lööb, on "Reisijate" tegelik süda, mis linaloost ka eredaimalt esile tõuseb ja meelde jääb.
See on hämmastav, kuidas teoreetiliselt tagasihoidlikust rollist – mees ootab peamiselt baarileti taga, et peategelasi teenindada ja selle ajal nendega vestelda – saab nii palju välja "võtta". Sheeni esituses on nii palju soojust, vaoshoitud elegantsi ja kuiva huumorit, et sündinud on küll vist üks suurepärasemaid robot-tegelasi kinoajaloos.
Kokkuvõttes. "Reisijad" on korralik ajaviide, aga mõni asi selle juures on veel eriti õnnestunud. Keskendu heale, eira loo kallal nokkimist ja kõik läheb õnneks!
