ARVUSTUS: "Bodom" on mitmekihiline suurepäraselt toimiv thriller
Natukene üle viiekümne aasta tagasi toimus Soome üks kurikuulsamaid mõrvamüsteeriumeid, kui Bodomi järve ääres tapeti jõhkralt neli teismelist. Tänaseni lahendamata kuritegu on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele teostele, kuid just eelmisel aastal valminud kõrgkvaliteetne õudusthriller kohaliku nimega "Bodom" on märk, millega Soome žanrifilm ennast maailmale tõestab.
Mitmekihiline film on mõnusa tempoga, professionaalselt näideldud ning originaalne lahendus natukene iganenud klassikalisele laagriplatsi hakkimis-lõikamis õudusfilmile. Kohalik Soome pime, õõvastav ja ilusat graniitkivi täis männimets loob kriipiva atmosfääri, mis koos nauditava retrostiilis helide saatel toob tagasi vanade kaheksakümnendate armastatud õudusfilmide võlu.
Filmi lavastaja ja stsenaariumi autor on kiirelt endale nime tegev Taneli Mustonen, keda Soome kohalikud filmisõbrad tunnevad rohkem sealse "Klassikokkutuleku" lavastajana. Suuresti Eesti meeskonnaga valminud õudusthriller on hea näide, et kohalikud filmid saavad olla maailmaklassist. Filmis astuvad ülesse noored tõusvad tähed - Mimosa Willamo, Nelly Hirst-Gee, Mikael Gabriel ja Santeri Helinheimo Mäntylä.
Ülesehituselt on film austusavaldus klassikalisele hakkimiskinole, kus luupainaja mändide keskel on täis palju pöördeid ja üllatusi, pakkudes kõneainet veel mõnda aega peale filmi lõppu. Mustonen tundis lavastuses ennast suhteliselt hästi ega hoidnud kinni kindlast raamist ning tulemuseks on vabalt hingav film, mis toimub algusest kuni lõpuni, liikudes ülesse ja alla, kord ehmatav, kord šokeeriv, siis õudne ja lõpuks hoopis psühholoogiline kiiretempoline põnevik. Film kordagi ei kuku ära, ei kaota fookust ning igal elemendil ekraanil on oma kindel eesmärk.
Lugu algab lihtsalt - Elias (Mikael Gabriel) ja Atte (Santeri Helinheimo Mäntylä) on sõbrad, kellel on kindel plaan minna väikesele matkale tuntud mõrvakohta, et see verine stseen uuesti lavastada kui maitsetu fotoprojekt. Tätoveeritud pahapoiss Elias ja nohiklik Atte veenavad kaks koolikaaslast Ida (Nelly Hirst-Gee) ja Nora (Mimosa Willamo) endaga kaasa, kasutades selleks valelikke ettekäändeid. Laagriplatsil õhtu saabudes nelikuvahelised suhted on kiiresti muutumas solvumisest flirtimise suunas ning kaua ei peagi enam ootama, kui asjad lähevad väga teises suunas.
Suurepäraselt kirjutatud mitmekihilised karakterid toovad ekraanile kiiresti ja korraga mitu erinevat lugu, mida esitletakse hästi ajastatud stiilipuhtal viisil. Selgub, et nelikul on väga erinevad motiivid sinna laagriplatsile minemises, kui Mustonen vaikselt toob loosse väärkohtlemise koolis ja sotsiaalmeedias ning peagi hakkab jõudünaamika peategelaste vahel nihkuma ootamatus suunas, kui ilmiks tulevad mitmed salajased teod ja plaanid ning seksuaalsed pinged tõusevad. Ajalugu on sunnitud ennast kordama kui kiskjatest saab saak ning hommik liigub aina lähemale.
Kokkuvõtlikult on linatoes õudusžanri austajale kindel nauding ning hea viis, kuidas alustada uut aastat ja värsket filmihooaega. Imeliselt ja loodusekeskselt filmitud teos ei ole midagi maailma raputavat, kuid piisavalt innovatiivne, et värskendada üksluiseks muutunud žanri. Stsenaarium on filmi üks tugevamaid punkte, suutes kaks keerulist pööret ja neli hästi esitletud karakterit lahendada ainult üheksakümne minutiga. Lugu esitletakse hästi läbimõeldud kiirusega, kuhu jagub draamat, adrenaliini ja isegi üpris meeletu autodega tagaajamine.
Mustonen teeb madala eelarvega imelist tööd, hoides filmi kolmandikud üpris heas tasakaalus, kuigi lõpp saabub veidi liiga kiiresti ning jätab publiku mõtlema, et mis täpsemalt siis tegelikult juhtus.
"Bodom" on hea algus 2017. aasta õudusfilmidele ning pigem on hetkel küsimus hoopis selline, et miks seda ei peaks vaatama?
"Bodom" on väga hea film, mille puuduseks on materjali potentsiaali vähene kasutamine või omab puudujääke teostuses.
"Bodom" on praegu Forum Cinemas kinodes.
