Maiken "Radaris": huvitav, et lauljad ei räägi, vaid need lauluõpetajad räägivad, kellel puudub kokkupuude

Mitmed teenekad hääleseadjad süüdistavad Eesti Ekspressis avaldet loos oma kolleegi Maikenit noorte lauljate hääle rikkumises. Laulupedagoog Maiken võttis sõna Kanal 2 saates "Radar".

“Valime siis selle ühe välja ja loobime ta kividega surnuks,” prahvatab Maiken kritiseerijatele vastuseks.

Nimelt ilmus Eesti Ekspressis artikkel, mis tugineb mitme laulupedagoogi väidetele justkui kahjustaks Maikeni õpetatav vokaaltehnika lauljate tervist suurel määral.

"Appi, ma ei saa rääkida, mul on valus!" ahastas noor lauljahakatis (nimi toimetusele teada) telefoni, kui helistas oma õpetajale Sirje Medellile. Medell on Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia õppejõud, ­rahvusvahelise sertifikaadiga poplauluõpetaja, omaaegne tuntud džässlaulja.

Sirje Medell ise on lauljana osalenud kahel korral Cathrine Sadolini kursustel ja jäi väga rahule. Sadolin ütles talle, et kõik kõlab hästi, õpetada pole midagi!

Näosaate ja Eesti otsib superstaari saatest tuntud laulja ning vokaalpedagoog Maiken, kodanikunimega Kadri Koppel kaotas 15 aastat tagasi ületöötamise tõttu pikaks ajaks hääle. Ta otsis abi kõikide Eesti lauluõpetajate ja posijate käest, kuid tulutult. Lõpuks leidis ta läbi interneti taanlanna Cathrine Sadolini väljatöötatud hääleseade metoodika nimega CVT ehk complete vocal technique. Sellest sai Maikeni elu pöördepunkt. Ta läks Kopenhaagenisse seda õppima ja CVT aitas seni ainult sosistanud naise taas laulma.

“Seejärel sain aru, et see on äge ja meil on Eestis ka midagi sellist vaja. Läksin pedagoogikat õppima (Samasse kooli — toim.) Pedagoogikaõpe kestis kolm aastat. Väga põhjalik treening,” meenutab Maiken.

Eestis on vaid kaks inimest, kes teinud läbi CVT õpetaja õppeprogrammi. Teine neist on Bert Pringi, kes on samuti WAF kooli õpetaja. Ka Bert räägib Cathrine Sadolinist ja tema loodud meetodist ülivõrdes.

“Kõige vingem selle asja juures on see, et ta on võtnud nii põhjalikult ette inimkeha ja -hääle ja läbi anatoomia uurinud välja, kuidas ühte või teist häält saavutada. Kuidas meie keha toimib, kuidas meie hääl tekib. Ta (Cathrine Sadolin — toim) on loonud sellest süsteemi. Ta on pannud kogu inimhääle võimalused manuaali. Tihtipeale selle erilala spetsialistid, kes pole kursis Complete Vocale Technique´ga, ei saa sellest aru, sest nad pole süvenenud. Ta (Sadolin — toim) pole loonud ühtegi uut asja, ta on lihtsalt pannud asjadele nimed ja loonud süsteemi,” selgitab Bert Pringi.

CVT õppemeetod on omapärane. Näiteks peetakse oluliseks treenida ka tulevaste õpetajate näoilmeid, et õpilane ennast halvasti ei tunneks. Siin räägibki Maiken ühest näitest, kuidas talle tehti õpetajakoolitusel järsk märkus.

“Ja siis järsku stopp — miks sa teda sellise näoga vaatad,” meenutab naine.

Viimased kolm kuud on Maiken elanud aga hirmus ja teadmises, et kohe-kohe ilmub Eesti Ekspressis artikkel, mis tõmbab vee peale kogu tema elutööle. Maiken sai suvel kirja Eesti Ekspressilt, kus seisis, et Eesti nimekad ja tunnustatud vokaalpedagoogid (esialgu on neid 8) arvavad, et Sadolini tehnika on Eestis valesti rakendunud ehk Maiken on olnud halb õpetaja. Selleks, et aru saada, mis imeasi see kurikuulus CVT on, läksime Maikeni juhitavasse WAF kooli.

Ka Tõrva lauluõpetaja Novella Hansoni õpilasel (nimi toimetusele teada) kadus tunamullu superstaarisaates hääl ja ta palus Medellil tüdrukut aidata. Medelli vapustas hingepõhjani, mida ta nägi: lauluõpetaja Maiken püüdis tüdrukult kõrget nooti kätte saada nii, et surus käega tugevalt kõhulihast.

“CVT ütleb, et ükskõik, millist häält sa soovid teha, seda on võimalik teha igal ühel tervislikult. See ei ole see, et sul ei ole seda võimalust, et kõigil on kõik võimalused. Kui sa järgid reeglit, reegleid, mis on väga konkreetselt kirjas,” selgitab Maiken.

Maikeni ja Berti kasutatav tehnika on väga intensiivne, see tekitab teistes pedagoogides kahtluse, et on paljudele lauljatele sobimatu.

“Tehnika ise ei saa kedagi tuksi keerata. Tehnika ei saa olla süüdi mitte milleski sellepärast, et seda on nii palju testitud, seda on nii palju uuritud,” kinnitab Maiken.

“Ütleme niimoodi, et ma ei saa isegi garanteerida, mida inimesed kodudes või kuskil oma mängudel või esinemistel teevad või harjutades. Seda ma ei tea. Aga mida mina olen teinud, kohe 100% on see, et need reeglid selgeks teinud inimestele. Ja me treenime neid tunnis. Aga seda, mida ta teeb tegelikult väljaspool tundi, me ei saa mitte kunagi kontrollida. Ma ei saa teada. Sai siin tunnis mingisuguse jõle hea nipi, kuidas mingi kõrge noot sai kõlama, siis läks koju ja küttis 3 tundi täiesti valesti. Ma ei saa garanteerida, et ta seda ei teinud. Aga ma tean, et ma saan garanteerida, et ta siin tunnis ei teinud endale viga — seda ma saan garanteerida. Ehk siis see, et mina kunagi hääle kaotasin, ma ei saa iialgi öelda, et sel ajal minu õpetaja oli see — tema on süüdi. Mitte kunagi! Sest vastutab laulja, sest tegelikult väljaspool seda kooli vastutab laulja ise,” vastab laulja küsimusele, kas on asi õpetajas.

"Küsimus pole Sadolini tehnikas – küsimus on tehnika õiges rakendamises," täpsustab Ellerheina koori hääleseadja Vilja ­Sliževski. Tema õpilane Artjom Savitski jäi super­staarisaates teiseks. "Ta vedas välja, sest oli saanud õiget hingamist, kuid teisi oli halb kuulata," ütleb Sliževski.

“Areng on väga kiire, tõesti. Me saame teinekord esimesel tunnil ta laulma oktaav kõrgemaid noote nagu järjest minnes, siis läheb-läheb-läheb, kogu aeg on mugav. Koduseks tööks mingi teatud… kuulame mingeid muusikalisi näiteid, vot see laulja kasutab sama asja siin — palun tee see järgi aga järgi reegleid. Tuleb järgmine kord, ta esitab selle töö, kui reegleid ei ole järgitud, siis tavaliselt me saame sellest kohe aru. Kas ta ei tunne kõige paremini või ta ei saa sellega üldse hakkama või see kõlab valesti või mis iganes on. Siis me korrigeerime seda — kõik on hästi siuke samm-sammult aga see areng on täpselt minu arust nii kiire kui see peab olema kui sa annad inimesele õiged vahendid kätte,” selgitab Maiken seda, kas õpilasi sunnitakse liiga kaugele minema.

Maiken on olnud kõik viis hooaega “Eesti otsib superstaari” osalejate laulujuht. Ühe etteheitena öeldakse, et tihtipeale on superstaari lauljad kaotanud saates oma hääle ja ka see olevat Maikeni süü.

“Tal on pühapäeval otsesaade, esmaspäeval me alles valime lugu, teisipäeval me alles paneme helistikku paika, neljapäeval on juba bändiproov. Meil ei ole aega. Ükski inimene ei lähe mingi uue, täna ehitatud asjaga, lavale. Et siis me põhimõtteliselt õpime laule, et siis ongi nagu,” tõdeb Maiken, et tehnikaga ei olnud seal seoses tiheda graafikuga aega väga tegeleda.

Teine oluline süüdistus on, et CVT ei sobi alaealistele ning väidetavalt on paljud WAF kooli noored õpilased pöördunud oma hädadega teiste õpetajate poole.

“Me ei võta lapsi siia sisse, me võtame alates 13. eluaastast ja neid tuleb kõige vähem. Meil on kõige populaarsem täiskasvanute osakond siin koolis. Need inimesed, kellel ei ole rohkem kuskile minna nagu huvikooli. CVT ütleb, et ei ole mõtet väga tehniliselt läheneda… et noh alates puberteedieast,” pareerib Maiken süüdistusi.

“Imelikud süüdistused ja neist on nagu raske aru saada, et need ei põhine nagu mitte millelgi ja mulle terendab nagu selle tagant ainult mingisugune selline pikk vimm ja viha ja siuke isiklik kadedus,” lisab Bert Pringi.

On selge, et iga õpetaja kaitseb oma metoodikat. Aga kas lauljad on sellest sama vaimustuses? Superstaari saate võitja, popplaulja Liis Lemsalu on aastaid õppinud 8 aastat CVT baasil laulutehnikat WAF koolis.

“Ei, mul pole seda mitte kunagi seda juhtunud,” kinnitab Lemsalu, et ei tea kedagi, kellele oleks CVT tehnika mõjunud nii, et oleks pidanud laulmise lõpetama.

“Kui me Taanist tulime uute teadmistega, kõik oli nagu nii äge, nii uus, nii põnev. Silmad avanesid ja profikursused, lauljad käisid. Kohe esimesest päevast ma kuulsin, et maksimum aasta see pull kestab, see on kohe läbi, see ei saa kesta. 12. hooaeg käib, me oleme ikka elus, ikka inimesed laulavad,” räägib Maiken.

Mari Tammesalu on õppinud ülikoolis klassikalist laulmist. Ülikooli kõrvalt läks ta 7 aastat tagasi laulma ka Maikeni ja Berti WAF kooli.

“Tegelikult väga palju asju klassikalises häälekoolis samad — see on ju hääl. Me räägime täpselt samast asjast aga lihtsalt siin on antud asjadele konkreetsed nimed,” räägib Mari Tammesalu ja lisab, et ei ole oma WAF kooli õpingute jooksul kohanud kedagi, kes oleks seal oma hääle kaotanud. “Võib olla nad lähevad ära sellepärast, et neile lihtsalt ei sobi siin, mis ongi loogiline. Kõigile ei saagi roheline värv meeldida, võib olla mõnele meeldib sinine värv.”

“Mingisugune punt inimesi, kes ei ole mitte kunagi siin majas käinud, kes ei ole näinud mitte kunagi minu tööd, mis ma teen oma õpilastega — viskavad kivi või kuidagi… see on nagu natuke selline tunne, et sa oled filmi sattunud või et… Valime siis selle ühe välja ja loobime ta kividega surnuks. Sellised asjad ei juhtu nagu päriselus. Et ühesõnaga… See on nagu huvitav, et lauljad ei räägi, et need lauluõpetajad räägivad, kellel puudub kokkupuude. See et ma üldse võtan sõna asja kohta, milles mul puudub mingigi suhe või kontakt. See teeb nagu väga kurvaks, et sa saad nagu tagant aru, et nagu vajadus on midagi, Sind kuiagi välja tõrjuda või… Aga ma ütlen ausalt, et seda ei juhtu. Ma ei usu, et see juhtub. Ükskõik, mis sealt laimu tuleb, siis noh… need õpilased räägivad teist juttu. Ma ei tea. Mina ei ole tähtis, mina ei ole tähtis vaid tähtis on see laulja. Tema enda soovid, mis tema leiab, et talle töötab — see on tähtis. Ja tuleb üldse mingisugune õpetaja ego tuleks täiesti ära unustada,” võtab Maiken kokku.