1. Snaiprid ei tunne emotsionaalselt midagi, kui nad sihtmärki lasevad.

2. Snaipreid treenitakse oma südamelööke kontrollima ja jälgima. Eesmärgiks on õppida päästikule vajutama kahe südamelöögivahelisel hetkel, et vere liikumine sõrmedes ei segaks sihtmärki tabamast.

3. Inglismaa kapral Craig Harrison tappis 2009. aastal Afganistanis kaks talibanlast 2,47 km kauguselt. Tema käes on rekord, kui kaugelt on võimalik snaipril sihtmärki tabada.

4. Snaipri sihtmärgi lähedal olevad inimesed ei kuule, kui lask tehakse. Nemad näevad vaid sihtmärgi langemist.

5. Meie põhjanaabrit Simo Häyhä’t (17.12.1905-01.04.2002), hüüdnimega „Valge Surm“, peetakse seni parimaks snaipriks läbi aegade. Tema nimel on 505 kinnitatud tapmist ja seda kõike saja päeva jooksul.

6. Snaiprite koolitamine on äärmiselt kulukas, kuid nad on sõjaväele laskemoona osas kuluefektiivsed. Ameerika sõduritel kulus Vietnamis üheks tabamuseks keskmiselt 200 000 kuuli, samas kui Ameerika snaipritel kulus 1,3 kuuli. Rahas tähendab see 2300 dollarit versus 27 senti.

7. Tuul ja gravitatsioon on snaipri suurimad vaenlased. Kuumus ja niiskus raskendavad samuti snaipri tööd.

8. Nõukogudeaegses Punaarmees oli Teises maailmasõjas üle 2000 naissoost snaipri, kellest 500 jäid ka ellu.

9. Snaiprile vajalikke oskusi ei omandata vaid raamatutest. Vaja on pidevalt harjutada, et saavutada vilumus ning harjutamisesse kui jääb paus sisse, kipuvad ka oskused kaduma.

10. Loomult andekast laskurist või tapjast ei pruugi saada head snaiprit, sest snaiprilt oodatakse ka selget mõistust ning vastutustundlike otsuste tegemist.

“Ameerika snaiprile” saab kaasa elada filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleoperaator Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena