Eesti filmi grand old man Arvo Kukumägi võitlusest viinakuradiga: ma ei kahetse midagi, see on elu

Täna hommikul oli saates "Hommik Anuga" külas näitleja Arvo Kukumägi, kes rääkis peagi linastuvast filmist "November". Näitleja pidas ka iga võttepäeva kohta päevikut ning kavatseb selle peagi avaldada, et näidata, kuidas ja läbi millliste raskuste tehakse üht head filmi.

Arvo Kukumägi meenutas, et kevadel saab nelikümmend aastat, mil ta on "seda kinopahma tallanud". "Esimene film on ikka kõige tugevam armastus, Peeter Simmi "Tätoveering"," rääkis Kukumägi. "Väga hästi mäletan seda: mina kuskilt Setumaa kartulivagude vahelt saan ekraanile! Mu õppejõud Merle Karusoo oli natuke vastu, aga ma ütlesin, et ma lähen muidu siit lavakoolist minema. Ma teen siiamaani seda, mis ma ise tahan."

Aastaid viinakuradiga maadelnud Kukumägi on lõpuks suutnud pahed kõrvale jätta ning on arstide hinnangul täie tervise juures: "Kõige enam ma ootan elust seda, et ma jätkaks seda liini, kus ma praegu olen, et kärakas on tagaplaanil, sest mul on nii palju muid asju teha," tõdes Kukumägi. "Käraka vastu saad ainult ise, ei mingi usk, ei mingi posimine, arst või mingid rühmakoosolekud. Ma tegelen sellega, et mul ei ole seda vaja."
Ometi ei pea Kukumägi end täiskarsklaseks: "Kui ma lähen sõpradega sauna, siis ma võin selle õllelonksu võtta, ega see ei tee mind purju."

Kukumägi sõnul aitab teda alkoholitõvega võitlemisel meditatsioon, mitte Anonüümsed Alkohoolikud, nunnaklooster ega nõiad, mida ta ka kõike proovinud on. "Ma käisin aasta otsa väga usinalt AA-s, kus pidin end tihtipeale isegi kolm korda päevas minema sundima. Pidasin aasta aega vastu ja mulle anti medal, pärast seda viskasin medali minema ja jõin viis kuud jutti."

Tänaseks ei tunne näitleja vajadust end siruli tõmmata või pikki tsükleid pidada: "Nüüd ma võin väikse topka teha või [2,5 detsiliitrit] väga head viskit pika aja jooksul."

"Alkoholi pärast on jäänud üht-teist tegemata, aga seda ma ei kahetse," tõdes näitleja. "See on elu."