ARVUSTUS: Jim Jarmuschi "Paterson" - halli argipäeva poeetiline valgus on püütud filmilindile
Adam Driver (Kylo Ren uutes "Star Warsi" filmides) on praeguse ajastu üks filmimaailma suurimaid meesstaare ja just tema selle teose minu teele tõi. Linaloo lavastaja ja stsenarist Jim Jarmusch on tuntud meister ning "Paterson" on imeline lisa mehe veel imelisemale karjäärile.
Film on emotsionaalselt provokatiivne ja intellektuaalselt väljakutsuv, luues situatsiooni, kus publikust saab kunstnik, kes näeb korda igapäevases hallis kaoses. "Paterson" on meeldetuletus, et luuletaja ei pea olema sõnaosav, vaid ainult avatud südamega ning valmis kuulama enda ümbritsevat keskkonda. Iga inimene oskab seda - peab ainult tahtma.
Selle teose puhul on mõtestamiseks nii palju erinevaid kihte, mida kaudu võibki sügavustesse minema jääda. Halli argipäeva poeetiline võlu on saadud filmilindile ning see ei ole väike saavutus. Kohe kindlasti mitte.
Kõik algab aeglaselt kui näeme elu läbi Patersoni (Adam Driver) igava rutiini. Mees ärkab üles, joob kohvi, sätib otseks viltu vajunud postkasti, mis häirib rahuliku elu struktuuri ning veedab oma päeva juhtides bussi mööda samanimelist linna - Paterson. Hoides silmad teepeal, fokusseerib mees oma tähelepanu reisijate jutule ning õhtuti paneb need kirja kui luuletused väga tähelepanematusse märkmikusse. Esialgu veidralt mannetud ja igavad luuletused tekitavad haletsust mehe üksluise ja kohati täiesti mõttetu elu pärast. Sama rutiin päevast päeva.
Paterson jagab maja koos enda pikaaegse tüdruksõbraga Laura (Golshifteh Farahani), kes ei suuda mõista, miks puudub mehel ambitsioon enda töid avaldada. "Patersoni " vaikne samasus ja väike maailm peidab siiski endas rohkem kui esialgus paistab: see on nagu suurepäraselt lavastatud temaatiline origami, mis liigub allaandmise ja ootamatuste suunas.
"Paterson" on üks neist filmidest, mida peab vaatama ja kaasa mõtlema, sest sellist massiivset sisu on äärmiselt keeruline ja üle minu võimete tervikuna edasi anda. Selge on see, et film on kirjutatud ja lavastatud selliselt, et on võimatu ennustada, mida keegi sellest endaga kaasa võtab, kuid saan garanteerida, et kasvamine (mis on minu igapäevane eesmärk) saab olema tuntav. Jarmuschi omapärane stiil tuleb eriti tugevalt esile momendil, kui taipad, et oled vaadanud tühja linnatänavat mitu minutit, kus ei ole mitte midagi...kuid see kogemus on inspireeriv, muusika tekitab emotsiooni, valgus on ideaalne ning igapäevased mured kaovad.
Film toetub neljale komponendile - kordus, vaikselt ligi kriipiv huumor, veidrus ning Laura ja Patersoni suhe. Kordus on tugev läbiv teema, kus Paterson elab linnas nimega Paterson, pidevalt on ekraanil kaksikud, kuuleme luuletusi kaks-kolm korda ning saame lisaks veel ekraanilt lugeda, tegevused on kohati sedavõrd samasugused, et tekib mõte et äkki vaatan kordust. Vaikne huumor on täpselt selline nagu inimesed seda päevast päeva kohtavad ning kohtadest ja momentidest, kus seda ehk ei peaks tulema.
Veidrus ja kontrastid tulevad mängu Laura ja Patersoni elus, kui juhtuvad ootamatused ning kuidas need hiljem nende eludes tagasi peegelduvad. Viimane element on suhe kahe erineva inimese vahel. Seda esitletakse kui õnnelikku ja muretut - pole segavaid faktoreid (televiisor, telefon, arvuti, raadio jms), ilm on koguaeg ilus, nad armastavad üksteist, suhted ümberringi on sõbralikud, kõik näib lihtne ning ainuke suurem draama toimub väljaspool seda suhet ja seegi kaob ilma tagajärgedeta. Ilma tagajärgedeta elu, mis näitab, et iga lihtsa tegevuse taga on talenti - kirjutamine, söögitegemine, dekoreerimine, sõitmine, malemäng, suhtlemine...ja leian, et see on vahelduseks väga positiivne viis, kuidas maailma vaadata.
Paraku selline ehitus on võib-olla ka üks põhjuseid, miks see film ei ole auhinnaperioodil teemasse tõusnud. Eelnevalt nimetatud neli komponenti oleks saanud lükata suuremasse äärmusesse, vihjates ehk ambitsiooni puudulikkusele. Või lisada rohkem sügavust emotsioonide näol, kus hetkel on teos suuresti ainult hea tuju ja inspireerimise jaoks loodud. Ütlen ausalt, et eelmise aasta üks parimaid kogemusi ning kindel soovitus igale täiskasvanud hingele.
"Paterson" oli Raiko eelmise aasta parimate filmide seas 3. kohal.
"Patersoni" saab veel näha kinos Artis.
