Täna tähistab oma 70. juubelit Eesti pärimusvaldkonna alustala Igor Tõnurist
Eesti Folkloorinõukogu korraldab täna Eesti ühe tunnustatuima rahvamuusika-uurija ja folkloristi Igor Tõnuristi juubeli auks piduliku koosviibimise, kus astuvad üles mitmed Igor Tõnuristi käe all alustanud folkloorirühmad.
„Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on olnud Igor Tõnuristi elutöö,“ tõdes Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal. „Tema panus on hindamatu ja tema pühendumus imetlusväärne. Mistõttu on loomulik, et tema juubelile tulevad kokku tema austajad nii setost kui saarest. Igor Tõnuristi võime vaieldamatult nimetada Eesti folklooriliikumise üheks alustalaks.“
Aukartustäratavalt palju aastaid on Igor Tõnurist olnud justkui sillaehitajaks rahvateadlaste ja rahva vahel. Praktiseeriva rahvamuusikuna on ta olnud ühtlasi teadlane, kelle sõnal on kaalu ja kes oskab oma veendumusi põhjendada.
Ka praegu on rahvamuusika uurija ja folklorist Igor Tõnurist lisaks teadustööle jätkuvalt tegev mitmes rahvakultuuri tegevusvaldkonnas (pärimusmuusika, rahvarõivad, pärimustants) nii konsultandina kui eksperdina pärimuskultuuri alal.
Viimastel aastatel tegeleb ta tõlketöödega eesti keelest vene keelde ja vastupidi selliste teoste välja andmisel, nagu mitmed Setomaa koguteosed, kogumik "Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks", "Eesti vanausuliste kirjalik pärand" koostöös Marju Kõivupuuga, samuti artiklite “Setu rahvapillid” ja “Setu koreograafia” Setomaa II koguteosele kirjutamisega.
Ta on jätkuvalt üks hinnatumaid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konsultante rahvarõivaste valmistamise ja kandmise alal ning selle alaste materjalide toimetamisel, Eesti Folkloorinõukogu rahvakandle töörühma nõustaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastööde juhendaja ja rahvusliku käsitöö osakonna ajakirja “Studia vernacula” kolleegiumi liige ja siseretsensent, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Brüsselis 2018. aastal toimuva eesti rahvapillide näituse nõustaja, aga ka rahvalauluõpetuse mentor nii eesti kui teiste rahvuste folkloorirühmadele.
Lisaks osaleb Igor Tõnurist jätkuvalt Kultuuriministeeriumi kultuuriprogrammide „Peipsiveere kultuuriruum 2017-2020“ ja "Eesti rahvarõiva programm 2017 – 2020“ nõukogude töös.
Igor Tõnuristi pälvis 2003 aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2007 aastal pärandihoidja tiitli.