Meteoroloogiaprofessor filmist “Tormi silmas”: Eestis on tornaadodel lausa oma lemmiktrass
Kas Eestis võib samuti tornaadosid esineda ning kuidas mõjutab kliima soojenemine torme, räägib meteoroloogiaprofessor Sirje Keevallik.
Filmis "Tormi silmas" räsib üheainsa päeva jooksul Silvertoni linna mitu tornaadot, kuid asjatundjad väidavad, et kõige hullem on veel tulemas. Kuivõrd on õiged väiteid, et ilm üle maailma on muutunud palju heitlikumaks ning tormid tugevamaks? Kas siin oma roll globaalsel soojenemisel või mis võiks olla selliste väidete teaduslik põhjendus?
Üldtuntud on arvamus, et seoses globaalse soojenemisega võivad sageneda ja tugevneda troopilised tsüklonid – orkaanid ehk taifuunid. Need ammutavad energiat soojast ookeanist, mistõttu veetemperatuuri tõus võib neile hoogu juurde anda. Meie laiuskraadil aga pole seni täheldatud mingit tormilisuse trendi ja mudelarvutused ei näita ka selle kasvu tulevikus.
Tartu Ülikoolis tegi Martin Mäll magistritöö, milles simuleeriti 2005. aasta jaanuaritormi tekkemehhanisme tulevikustsenaariumide soojemas maailmas. Tulemuseks saadi umbes samasugune torm nagu see, mis meid toona räsis. Ja põhjuseks toodi asjaolu, et üldise soojenemise taustal väheneb kontrast arktilise ja parasvöötme õhumassi vahel, mis on just meile jõudvate tormide algpõhjuseks. Seega, kui isegi mingite tulevikustsenaariumide järgi tuule keskmine kiirus peaks kasvama, siis see ei ütle midagi tormide kohta. Keskmine kiirus võib näiteks kasvada ka selle arvel, et tuulevaikust jääb vähemaks.
Mis on kõige kõvem või hävitavam torm, mis siiani Eestit on tabanud? Kuivõrd on teie hinnangul tõenäoline, et see rekord saab inimpõlve jooksul üle löödud?
Klassikaliselt loetakse ohtlikuks juba tuult, mille keskmine kiirus on 15 m/s, aga kui see ületab 21 m/s, siis murduvad puud ja annavad järele nõrgemad ehituskonstruktsioonid. Arvestada tuleb ka seda, et keskmine kiirus arvutatakse 10 minuti andmetest, aga selle aja jooksul võib esineda hoopis tugevamaid tuuleiile, mis lõhuvad ettejuhtuvaid objekte just seetõttu, et nad on ootamatud ja lajatavad järsu hoobina.
Paljud mäletavad 1967. aasta augustitormi, mis möllas kaks päeva ja milles tuule kiirus oli mõnel hetkel 35 m/s. Enamik mäletab aga kindlasti 2005. aasta 9. jaanuari, kui Kihnus mõõdeti puhanguks 38 m/s ja Viljandis 29 m/s. Ja et mina olen üle elanud mõlemad, siis võib arvata, et midagi seesugust saab meie mail paar korda elu jooksul näha igaüks.
Kas tornaadod on hävituslikumad kui tavalised tormid või orkaanid? Mis tornaadod eriti hukatuslikuks muudab? Miks esineb Eestis suuremaid keeristorme ja vesipükse suhteliselt harva?
Tornaado teeb iseäralikuks kaks asja. Esiteks on tuule kiirus selles suur ja teiseks pöörleb õhk tornaados suhteliselt väikese pinna kohal. Harilikult on see vaid jalgpalliväljaku suurune. Kui nüüd ette kujutada, et väljaku ühes servas puhub tuul kiirusega 70 km/h lõunast ja teises servas sama kiirusega põhjast, siis võib ette kujutada, mismoodi esemeid väljaku keskel rebitakse ja loobitakse. Sellele annab hoogu veel asjaolu, et õhurõhk tornaado keskel võib olla oma 100 hPa madalam kui väljas, mistõttu õhku imetakse intensiivselt sissepoole, kus ta spiraalikujuliselt üles sööstab. Pole siis ime, et kerkivad ka rasked esemed.
Eestis ei esine tornaadosid sugugi harva. Neil on isegi oma lemmiktrass, mis kulgeb edelast kirdesse piki Peipsi kallast. Enamus neist on siiski väga väikesed ja hääbuvad üsna varsti pärast tekkimist, kui on kusagil tüki metsa sasinud.
Kõige rohkem tornaadosid esineb Põhja-Ameerikas, kus nende mõõtmed ja purustusjõud on suurimad.
Filmis "Tormi silmas" otsib enamik inimesed varju, aga osad hulljulged tõttavad just tornaado poole, et tormi tööd jäädvustada. Kui levinud on n-ö tornaade küttimine või tormide püüdmine? Mis inimesi sellisele tegevuse kannustab?
Mõistlik inimene läheb tornaado lähenedes keldrisse või heidab pikali maha. Aga on ju neidki, kes turnivad kaljuseinal või hulbivad üksi väikeses paadis keset ookeani. Samamoodi võib surma trotsida ja sellest naudingut saada tornaado poole sööstes.
Kas tornaadoküttimist on võimalik teha ka kütile endale ohutult? Kuidas?
Kõige ohutum oleks ühineda ametlike tornaadovaatlejatega, kel on vastav ettevalmistus ja vahendid.
Milline on tormipüüdjate ja tornaadoküttide tehtud fotode ning videote teaduslik väärtus meteoroloogidele ja kliimateadlastele?
Arvatavasti on seesuguse info teaduslik väärtus samasugune nagu juhuslike pealtnägijate kirjeldused: mis lendas, mis puruks rebiti, millist häält tornaado lähenedes tegi ja millise vaatepildi endast maha jättis. Eriti hinnaline on toimunu täpne koht ja aeg, sest siis saab lisada tükikese teavet tornaadode klimatoloogiasse.
Kas teatud juhtudel püüavad ka ise teadlased tornaadokeeriseid ning torme n-ö seespoolt jäädvustada? Kuidas seda tehakse?
Et Ameerika Ühendriigid on eriti hädas suurte ja tugevate tornaadodega, siis on seal ka ammu püütud keeristormide parameetreid mõõta. Esialgu jäeti läheneva tornaado teele temperatuuri, tuult ja õhurõhku mõõtvaid aparaate, mis aga ennast ei õigustanud. Kaasajal kasutatakse autodele ja lennukitele paigutatud radareid, mis pärast tornaadohoiatust saavad kiiresti kohale tulla ja ohutust kaugusest mõõtmisi sooritada. Uuemad seadmed võimaldavad skaneerida tornaadot iga 5 või 10 sekundi järel, mistõttu neist on palju abi tornaadode arengu mõistmisel.
Põnevale märulile saad kaasa elada juba täna, 12. veebruaril kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleoperaator Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite. Küsi oma teenusepakkujalt!
