ARVUSTUS: "Muundumine" - defineerimata, klaustrofoobiline, tasakaalutu ja lõputa lugu
Noomi Rapace ("Lohetätoveeringuga tüdruk", "Prometheus") on vägagi lummav naine, kelle nõrk inglise keel ei takista ekraanile toomast meisterlikku füüsilist esitlust, mis on antud lavastuse kindel ja võib-olla ka ainukene maailmaklassist osa. Lavastusel on kolm vägagi erinevat kolmandikku, mille tempo, toon ja atmosfäär on totaalselt segamini, tehes selle filmi nautimise keeruliseks. Alustatud müsteerium on huvitav ja pikalt vastuseta küsimused panevad publiku fantaasia tööle, mis lõpuks jookseb kaugele ette tegelikust sisust, mille kohta kesine öelda on meelitav
Lugu on pereemast Renee (Noomi Rapace), kes proovib kasvatada enda teismelist poega ja samal ajal tegeleda endise mehega, kellega suhted pole enam kõige paremad. Naine ei tea, et teda on tegelikult pikemat aega jälgitud ning äkitselt ta röövitakse tundmatute inimeste poolt. Renee viiakse kusagile asutusse ning mis alguses tundub olevat klassikaline vangistuse ja piinamise lugu muutub kiiresti ellujäämise, veidruse ja inimevolutsiooni looks.
Film alustab otsustusvõimetult: tegelasi ja nende hirme tutvustatakse algajate filmikooli õpilaste tasemel ning kohati piinlikult üles seatud tegevustik ei oska leida alust, millel seista. Stsenaarium on liiga tark antud teostuse jaoks, sest klassikalise piinamisporno asemel on hoopis seosetu hiilimine mööda kitsaid ventilatsioonitorusid, mis ideena tundub huvitavam, kuid praktiliselt on kohutavalt pikaldane ja väsitav kogemus. Pidevalt tõusvas joones liikuv narratiiv kaotas minu tähelepanu ja suurema huvi, kui kogu vangistuses ringi luuramise protsess oli kestnud juba tugevalt üle veerand tunni. Liiga pikale veninud tempo ja atmosfääri muutus tapab totaalselt esimeses kolmandikus üles ehitatud emotsioonid ning juhatab sisse viimase kolmandiku, mis tundus olevat tutvustus seriaali pilootosa jaoks. "Muundumine" on lõputa film - see lihtsalt katkeb.
Linateoses on siiski omajagu positiivset ka peale Rapace'i esitluse. Lavastaja Steven Shainberg oskab tekitada ebamugavust ja liigub suhteliselt veatult ning kerge vaevaga ühelt emotsioonilt teisele, pidevalt ja segase tempoga, andes publikule võimalust veeta aega protagonisti Renee kingades. Olustik, tegevustik ning tajud on kõik läbi Renee, samuti igasugune informatsioon, mis tegelikult on toimumas, tuleb vaataja jaoks samaaegselt loo kangelannale. "Rupture" on üks neist filmidest, mis tervikuna on suhteliselt ükskõikne ja kiirelt ununev, kuid üksikute momentidena on siin piisavalt legendaarset kraami tulevastele põlvedele õppimiseks, et kohane võrdlus oleks sellise tuntud filmiga nagu "The Wicker Man".
Kokkuvõtlikult saab öelda, et film on tasakaalust väljas. Näitleja tõmbab kogu tähelepanu ära, lugu on räägitud halvasti, idee on suurepärane ning lõpp on katastroof. On õrnalt tajuda, mida Shainberg soovis teha ja millised tuntud teosed on inspiratsiooniks olnud, kuid tulemus seda ei väljenda. Filmisoovituseks ei sobi "Muundumine" kohe kuidagi, sest seda on keeruline paigutada konkreetsetesse žanritesse. On see õudus, thriller, ulmekas, fantaasia? Defineerimata klaustrofoobiline tasakaalutu ja lõputa lugu....
