Uni – tülikas või vajalik

Küllap on kõigil juhtunud, et uneaeg huvitavate tegemiste kõrvalt lühikeseks kahaneb ning end ajapikku väsimuse tekkega meelde tuletama asub. Kui palju peab magama ja millal on parim aeg värvilisteks unenägudeks, sellest aga alljärgnevalt.

Omamoodi on kurblik mõelda, et me magame oma elust maha keskmiselt 25 aastat. Lohutuseks võib aga öelda, et iseenesest on magamine üsna vaheldusrikas tegevus. Nimelt on unel oma muster, mis algab pindmise unena, jätkub sügava uneperioodiga ning lõppeb öö parima osa – unenägude nägemisega. Viimane algab hommikupoole ööd, sügav uni on seevastu omane hilisõhtusele ja öisele ajale. Kui minna magama näiteks keskööl või veelgi hiljem, jääb sügava une osakaal lühikeseks. Noorele inimesele soovitataksegi seetõttu heita voodisse varem kui kaheteist ajal, kuna sügava une faasis toimuvad mitmed organismile vajalikud protsessid. Näiteks tõuseb sel ajal kasvuhormooni tase, ühesõnaga – inimene kasvab eelkõige magades.

Unerütmist kinnipidamist peetakse edukale tegutsemisele üsna tähtsaks eelduseks. Noorukid vajavad keskmiselt kaheksa tunni jagu und. Seda reeglit ei tule küll ülirangelt jälgida, kuid väga ebaregulaarsed uneajad tekitavad päevase väsimuse ning häirivad õppimis-, mälu- ja keskendumisvõimet. Pikajaliste unerütmi häirete puhul võivad tekkida ka säärased ebameeldivad asjad nagu stress ning depressioon.

Juhul, kui ööd pidude või muude ürituste tõttu lühikeseks kipuvad jääma, soovitatakse unerütm taastada päevase magamisega. Ergutuseks kohvijoomine annab lühiajalist kasu, kuna lükkab unevajadust ainult edasi ega kõrvalda seda. Tõsi – on ka inimesi, kes vajavadki vähem und; lisaks kahaneb unevajadus harilikult vanusenumbri kasvamisega. Kõige kauem on inimene magamata olnud 11 päeva, kuid seda ei tasu kodus kindlasti järgi katsetada – kes teab, mis selle vähese unevajadusega tegelasest peale neid unetuid öid sai.

Unenägusid peetakse lisaks mõnusale öisele meelelahutusele, olgu see siis absurdi, komöödia või õuduse vallast, ka organismile vajalikuks. Nimelt on see une faas oluline emotsionaalse puhkuse seisukohalt, mille jooksul aju end justkui „tühjaks laeb“. Ja tegelikult tekib unenäoelamus alles hommikul, üles ärgates, kui aju hakkab tõlgendama informatsiooni, mida teadvustatud psüühika une ajal tootis. Muide – elu jooksul jõuab inimene ära vaadata keskmiselt 150 000 unenägu. Päris kopsakas arv, kas pole?

Kuna meditsiin on uneravi praktiseerinud juba mitutuhat aastat ning väidetavalt on nii mõnedki kuulsad kunstnikud ja leiutajad saanud inspiratsiooni unenägudest (näiteks Mendelejevi keemiliste elementide tabeli loomise ajendiks olevat olnud unenägu), tundub tegemist olevat tervistava ning kasuliku nähtusega. Põnevaid unenägusid!