Uni – tülikas või vajalik
Unerütmist kinnipidamist peetakse edukale tegutsemisele üsna tähtsaks eelduseks. Noorukid vajavad keskmiselt kaheksa tunni jagu und. Seda reeglit ei tule küll ülirangelt jälgida, kuid väga ebaregulaarsed uneajad tekitavad päevase väsimuse ning häirivad õppimis-, mälu- ja keskendumisvõimet. Pikajaliste unerütmi häirete puhul võivad tekkida ka säärased ebameeldivad asjad nagu stress ning depressioon.
Juhul, kui ööd pidude või muude ürituste tõttu lühikeseks kipuvad jääma, soovitatakse unerütm taastada päevase magamisega. Ergutuseks kohvijoomine annab lühiajalist kasu, kuna lükkab unevajadust ainult edasi ega kõrvalda seda. Tõsi – on ka inimesi, kes vajavadki vähem und; lisaks kahaneb unevajadus harilikult vanusenumbri kasvamisega. Kõige kauem on inimene magamata olnud 11 päeva, kuid seda ei tasu kodus kindlasti järgi katsetada – kes teab, mis selle vähese unevajadusega tegelasest peale neid unetuid öid sai.
Unenägusid peetakse lisaks mõnusale öisele meelelahutusele, olgu see siis absurdi, komöödia või õuduse vallast, ka organismile vajalikuks. Nimelt on see une faas oluline emotsionaalse puhkuse seisukohalt, mille jooksul aju end justkui „tühjaks laeb“. Ja tegelikult tekib unenäoelamus alles hommikul, üles ärgates, kui aju hakkab tõlgendama informatsiooni, mida teadvustatud psüühika une ajal tootis. Muide – elu jooksul jõuab inimene ära vaadata keskmiselt 150 000 unenägu. Päris kopsakas arv, kas pole?
Kuna meditsiin on uneravi praktiseerinud juba mitutuhat aastat ning väidetavalt on nii mõnedki kuulsad kunstnikud ja leiutajad saanud inspiratsiooni unenägudest (näiteks Mendelejevi keemiliste elementide tabeli loomise ajendiks olevat olnud unenägu), tundub tegemist olevat tervistava ning kasuliku nähtusega. Põnevaid unenägusid!