ARVUSTUS: "Kong: Pealuu saar" – suvehooaeg algas kinodes tänavu varakult!
Järjekordne "King Kong" on valminud nn päritoluloona, mis on praegusel superkangelasefilmide ajastul muidugi karjuvalt ülekasutatud võte mingi sarja või tegelase taaselustamiseks ja tutvustamiseks.
Seekordne origin story teenib suuremat eesmärki luua Marveli superkangelastele vastukaaluks selline aegruum nagu MonsterVerse. Töö algas 2014. aastal keskpärase "Godzillaga", peaosades Bryan Cranston, Aaron Taylor-Johnson, Ken Watanabe jt. Mäletad ikka? Kui ka ei mäleta, siis varsti näed igatahes Godzilla ja King Kongi koos teoses "Godzilla vs. Kong" (2020).
Lisaks MonsterVerse'i loomise missioonile võib "Pealuu saares" näha ka eksperimenti, et kas selline pigem suvehooaega sobiv eepos võiks juba varakevadel masse ligi meelitada. Kui varem käsitleti kinosuve algusena ikka maid, siis näiteks 2012. a "Tasujad" ("The Avengers") suutis eduka suve-stardipaugu anda juba aprilli lõpus.
Kambas on:
* paar vana head härrat, kes juba puhtalt tänu oma kohalolekule iga filmi veidi paremaks muudavad (John Goodman, Samuel L. Jackson);
* naiseilu serveerib mitte lihtsalt ilus tüdruk, vaid oma põlvkonna üks kiidetumaid noori näitlejannasid Brie Larson;
* varuks on üllatusesineja, kes kohe ei ilmu, aga kes on samuti soliidne lisa igasse filmi ning suudab nii draamat kui ka komöödiat pakkuda (John C. Reilly),
* terve rida sümpaatseid näitlejaid, kelle puhul tead, et oled kindlasti neid kuskil näinud, isegi kui nimed ei meenu (näiteks Tom Hiddleston ehk "Thori"/"Tasujate" Loki, Corey Hawkins, John Ortiz, Shea Whigham ja Toby Kebbell, kes osaleb nii inim- kui ka Kongi liigutused välja mänginud nn kehanäitlejana);
Võiks arvata, et suure varakevadel väljastatud suvefilmi puhul polegi näitlejatel erilist tähtsust, sest nemad on see täitematerjal, millega publiku tähelepanu efektide ja äksi keskel paigal hoida.
Aga võib kiita, et nad puhuvad oma üheplaanilistele tegelastele piisavalt elu sisse, et meelde jääda. Ainult L. Jackson ei tundu olevat kuigi inspireeritud. Nii et tubli tulemus, arvestades, kui palju nad pidid ilmselt lihtsalt tühja pinna ees taidlema, sest efekte polnud ju veel peale lisatud.
Põhiau kuulub seekord John C. Reillyle, kelle täita on ainuke veidike sisukam tegelane, mis seob kogu seltskonda, aga peab ka kerget huumorit pakkuma, kuigi ei tohi naljanumbriks muutuda.
Nagu ikka, on Reilly lahe ja võtab materjalist viimast. Ekraanile jõuab täpselt sobivas vahekorras veidrat, naljakat ja segast tegelast nagu tema puhul tuntud. Ma ei hakka rohkem täpsustama, et vaataja saaks ise rohkem avastada.
Ekraanile jõuab muidugi ka mitmesuguseid suuri elukaid, kes on piisavalt lahedad, et su kulutatud aega ja piletiraha ära tasuta. King Kong ja... kõik need teised. Mina vaatasin IMAX 3D varianti, mis annavad vägevusele tõesti omalt poolt juurde. Aga usun, et pildiline pool oleks lahe ka 2D ehk "tavalisel" kujul.
Nii et jah, vaatemängu jätkub kogu raha eest ja tegevuspaigad on mõnusalt maalilised (filmitud Hawaiil, Vietnamis ja Austraalias).
Kuidas kõike seda headust arvestades seletada, et mu hinne filmile pole kõrgem kui 6? Asi on stsenaariumis. See on kogumik vanu väsinud stampe, millel oleks raske täiskasvanud vaatajat sügavalt kütkestada... film on samas liiga vägivaldne, et vabalt peremeelelahutuse soovitust välja teenida.
Mina isiklikult sooviksin, et 2017. aastal valminud koletisefilm oleks natuke tänapäevasem, mitte ei levitaks žanris varem lokanud arhailisi hoiakuid stiilis "kõik, mis pole inimene, kuulub hävitamisele ja killimine ei tohiks isegi halba tunnet tekitada".
Näiteks "Jurassic World: Sauruste maailm" ja seesama eelmainitud 2014. a "Godzilla" enam päris nii vanamoelised polnud...
Ma tean, ma tean, ma loen sellest liiga palju välja ja "Pealuu saar" on ikkagi mõeldud meelelahutuseks ja üldse, see on film. Ja hinnaku ma ikka seda, mida tegijad pakuvad, mitte seda, mida omalt poolt juurde mõtlen.
Ma siis hindangi, et "Pealuu saar" näeb pagana tore välja ja näitlejad meeldivad ka, aga lugu on vilets.