“Mina olen ausalt öeldes päris pissed off, sest minule kutset ei saadetutki. 10 aastat olen kaamera taga orjanud kostüümidega ja nüüd, kui korraldatakse selline üritus, siis kutset ei tule ja mis kõige hullem — kostüümikunstnikele polnudki mingit auhinda eraldatud. Kuidas nii saab, et kunstnikule antakse auhind, aga kostüümile mitte? Kui kostüüm on tuksis, on ka film tuksis. Kostüüm on ju vahetu asi, mis kaamerast vastu vahib ja kujundab karakteri. Loodame, et järgmine aasta korraldatakse paremini,” pahandab Helina Risti, kelle sõnul peaksid kostüümikunstnikud EFTA korraldajate poole pöördumise tegema.

Kostüümikunstnik Anu Lensment tõdes, et kunsti- ja kostüümiosakonnad tõstsid häält, ent kuulda neid paraku ei võetud: “Vastus oli see, et tegemist on telesaatega, kuhu kõik nominatsioonid ei mahu ja Euroopas ka ei anta kostüümile-grimmile auhindu vms vaimukat. Lõpuks asendati aasta tegija nominatsioon kunstniku omaga. Seda viimast siis ka esialgu üldse polnud. PS Ma teen seda tööd umbes 20 aastat, olin tegev 2016 aastal u 4 teleprojekti (kõik nomineeritud, ja üks neist ka auhinnatud) ja paari filmi (tõsi küll nomineerimata) juures, aga kuidagi juhtus ikka nii, et olin seal lihtsalt Tiina Leesiku +1. Nii et juhtub teistelgi.). Ja ju tuleb end siis rohkem nähtavamaks ja kuuldavamaks teha, kui viitsimist on.”

Lisaks avaldati Facebookis lahvatanud diskussioonis arvamust, et ka heliloojad vääriksid EFTA galal eraldi tunnustust. Hea lugeja, mida arvad Sina — kas Eesti Filmi Instituudi poolt ellu kutsutud üritusel on veel ruumi arenguks?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena