PÕNEV: Veidrusi, mussi ja erutavaid elamusi! Tallinn Music Weeki raames rullub Kuku klubis lahti eksperimentaalne festival
30. märtsi õhtust 2. aprilli hommikutundideni rullub legendaarses Kuku klubis lahti festival festivali sees ehk Tallinn Music Week Kuku Showcase, mida kureerib eksperimentaalkirjastus ;paranoia.
Kui kirjastus ;paranoia askeldab seal, kus kohtuvad kirjandus ja kunst, kompavad Kuku sõukeisi artistid piire muusika ja etenduskunstide vahel. Muusika on küll primaarne, aga lavaline kohaolu, tegevus, ja visuaalne pool kannavad samaväärset laengut ja sõnumit kui helikeel. Siin võib kohata ka teatud avangardsust või ebakonventsionaalsusi, mis nihutavad kuulajat/vaatajat mugavustsoonist välja.
Neljapäeval 30ndal märtsil astuvad üles Hannaliisa Uusma uut indie-souli punti HUNT, ambient-technojazzi duo Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendal, Vatikani transtsendentaalse psühhedeelia duo TAU, nihkefolkar Indrek Spungin, Sankt Peterburi uusromantiline postpop Sobranie 8 18 ning muusikamõiste piire jalge alla trampiv müraetendus Punkt Nihu.
Reedel 31. märtsil paneb imetlusest silmi ja kõrvi kratsima Vilniuse post-jazz uusveidrus Sheep Got Waxed, Lasnagorski elektrooniline punk palett PVC16, Sankt-Peterburi multimeedia poeet ja produtsent Viktor Isayev ehk БЦХ, käre indie- rock trio Kanadast Bad Pop , parmupillitransistor Meisterjaan, Moskva kraut-rokk üksus Spasibo, kodukamara elektroonik Kadajane ning Kiwa ja Marko Mäetamme veripunane space-rock üksus Karamell.
Laupäeval 1. aprillil annaavad etenduse austraalia soul-poppar Joel Sarakula, kosmoserokkarid White Sparks, happepunkarid St Cheatersburg ning Sankt Peterburist elektroonika trio SPTNK, reivihipid Электрофорез ning SHORTPARIS, kelle kontserdid meenutavad kaasaegse kunsti performance’eid, kus kasutatakse muuhulgas ka pille.
Juhuslik ei ole ka festivali koha valik. Kuku klubi asutati juba kodanlikus eestis 1935 ja on ühtlasi kõige vanem tänini tegutsev klubi Tallinnas kui kristlased ja vabamüürlased välja arvata. Kuku klubi loodi kunstirahvle, et neil oleks oma koht, kus koos käia, et nad mujal jalus ei tolgendaks. Algusest peale on olnud klubil eriline, boheemlaslik aura. Imeväärsel mole säilis see ka läbi terve Nõukogude okupatsiooni, mil Kuku oli justkui hele vabaduse saareke punases impeeriumis. See oli omamoodi puhastuskamber, sünergiaruum, kus kõikide loovate erialade inimesed käisid koos pidutsemas ja režiimi pilkamas. Ka nüüd, tõejärgsel ajastul, kui ei tea enam, kuhu istuda või astuda, või mida teha kui internett välja lülitatakse, on Kuku klubi jätkuvalt koht, kus võib ilma igasugu poliitkorrektsuseta pidu panna ja nautida vabaduse vaimu.
