Alex Lepajõe: olen endale selgeks teinud, et ei tohi vananedes muutuda iseenese paroodiaks
Värskes Eesti Päevalehe laupäevalehes LP jagab lugejatega oma elu ja tegemisi endine telestaar, kriminaal ning ärimees Alex Lepajõe (56), kuidas tema elu endise glamuuri asemel kodu- ja lastekeskseks on muutunud.
Võrumaal kolme väikest last (6-, 8- ja 9-aastane, kaks poissi ja tüdruk) kasvatav Lepajõe nendib, et kuigi pole oma juba suureks saanud lastele olnud musterisa, siis nüüd on asjalood vastupidised.
"Kodu, kool ja trenn ja ühel veel lasteaed – need on mu elu märksõnad, mille vahel elu kulgeb. Olen lastega pidevalt ninapidi koos ja jälgin nende kujunemist. Samas, kui oled lastega hästi palju ninapidi koos, siis tekib oht, et muutud ise pisut lapseks. Nagu emadel, kes on päevad otsa lastega kodus, kipub vaimne tase manduma. Muide, seda pole mina välja mõelnud," ütleb ta.
"Varem, mis seal salata, oli lastega koos viibimine pigem episoodiline. Praegu tegelen lastega iga päev," tunnistab ta, kuid kahetsust ei tunne. "Mis seal kahetseda, kui oled lapsevanemaks saades ise veel lapseealine. Mida head saab sellest tulla, kui sa pole inimesena välja kujunenud? Kahetsemine on mu arvates üldse üks kahtlane sõna. Inimesed, kes liialt kahetsevad, elavad halvasti, on haiged ja surevad noorelt. Kahetsemine ei ole siin õige sõna."
Maale elama minek tähendas Lepajõe jaoks suuresti keskeakriisi ja senise ulja elu eest pagemist. "Olen endale selgeks teinud, et ei tohi vananedes muutuda iseenese paroodiaks. Et sa ei saa enam neid naisi, keda tahad, vaid neid, kes sind tahavad. Kui su n-ö parim-enne-aeg on möödas, siis tuleb endale aru anda ja aru saada. Aga selline oht oli."
"Mida aeg edasi, seda raskem on pidude ja melu maailmast tulema saada. Kui oled leidnud inimese, kellega tahad koos olla, nagu mina olen leidnud, siis lähed hea meelega. Ei mingit pagemist. Ei mingit igatsust melu ja seltskonna järele. Kahel armastaval inimesel on vaja teineteist ja ühiseid lapsi," sõnab ta elutargalt.
Äraelamisega Lepajõel ja tema perel proleeme pole: "Mul on üks väike ettevõte, mis üürib Tallinnas kinnisvara välja. Abikaasa Kristi tegeleb internetimüügiga. Sellest elamegi. Saame kenasti hakkama ja arved makstud. Maaelu on üldjuhul romantikutele või jõukatele. Mina viimaste hulka ei kuulu, pigem esimeste hulka. Aga kui tahad maale päris elama jääda, siis on peale romantikuhinge ka muid asju vaja."
