Adolphe Adami balleti „Giselle“ esmalavastus toimus 1841. aastal Pariisis. Täna esietenduva lavastuse on loonud koreograaf Mary Skeaping (1902–1984), kes pühendas suure osa oma elust „Giselle’i“ võimalikult originaalilähedase esituse taastamisele. Skeaping uuris Stockholmis asuva Kuningliku Ooperi arhiivi ning leidis sealt koopia 1841. aasta klaviirist. Klaviir oli Skeapingi lavastuse aluseks, kuni ta sai Pariisi Ooperist mikrofilmi originaalpartituurist, mille teatri kopeerija 1841. aastal Adami käsikirjast dirigendi jaoks ümber kirjutas.

Giselle Estonias

Originaalkoreograafia taastamisel olid Skeapingile abiks balletilegendid Tamara Karsavina, Anna Pavlova ja Olga Spessivtseva, kes õpetasid talle selgeks paljud stseenid, mida tavaliselt kärbiti või hoopis välja jäeti.

Mary Skeapingi koreograafia ja David Walkerikujunduse teostajad Eestis on Irmgard E. Berry, Marilyn Vella-Gatt, Alex Lowde ja David Richardson.

Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri sõnul pidasid Tšaikovski ja Petipa „Giselle’i“ üheks täiuslikumaks balletiks. „Mul on hea meel, et publikul on nüüd võimalus selles oma silmaga veenduda,“ lisas ta.

Ajastu parim ballett

Romantilise balleti tippteos „Giselle“ on alates esietendusest inspireerinud mitmeid koreograafide põlvkondi. Mitte asjata ei tunnistatud seda „oma ajastu parimaks balletiks“ ja vääriliseks järglaseks kümme aastat varem esietendunud „Sülfiidile“. „Giselle’is“ sulanduvad imeliseks tervikuks suurepärane süžee, muusika ja ebamaiselt õhuline liikumine.
Giselle Estonias

Giselle’i roll nõuab tehnilist perfektsust ja silmapaistvalt head näitlemisoskust. Värvikalt rõõmsameelne esimene ja järgnev „valge“ vaatus on paelunud publikut üle 170 aasta.

Balleti võlu võib kokku võtta 20. sajandi ühe silmapaistvama koreograafi George Balanchine’i sõnadega: „Nagu „Hamletki“, on „Giselle“ klassika… inimesed tulevad „Giselle’i“ ja nimiosa tantsivaid baleriine vaatama samal põhjusel, miks me läheme taas vaatama „Hamleti“ tõlgendusi – avastame sealt enda jaoks alati midagi uut.“