ARVUSTUS: "Stiilne lahkumine" - lõbusas toonis elavate legendidega film
"Stiilne lahkumine" ("Going in Style") on lõbusas toonis film, mille peaosades praeguse aja tõelised elavad legendid Morgan Freeman, Michael Caine ja Alan Arkin. Kohati ehk liialt "Ookeani 11" filme meenutav linateos on aga sedavõrd naerusuine, et isegi lapsed, kes olid kinno tulnud, naersid täpselt õigete kaadrite ja naljade üle. Uskumatu, kuid tõsi, millisel moel see nii vanadel kui noortel tuju tõstis ja muutis ühe kinokülastuse eriti lustlikuks!
Kolm vanahärrat, kel igaühel omamoodi kentsakas iseloom ja kombed, otsustavad teha veel veidi vingerpussi ning panka röövima minna. See kõik aga pole sugugi nii lihtne, kui puudub kindel plaan. Järelikult tuleb see plaan kiirelt välja mõelda ja tegudele asuda. Mõeldud – tehtud. Paraku pole suurema kogemusteta papidel kriminaalmaailmas suurt lootust hakkama saada. Või siiski?
"Stiilne lahkumine" on üks väga positiivne vaatamine. Jah, idee kui selline pole kuigi õpetlik ega eeskuju andev nii et järele seda trikki, mida tegid filmi peakangelased, teha ei tasu. Tegemist on siiski filmi, mitte päriseluga, ehkki väidetavalt on seesugune lugu ka päriselt juhtunud. Võta sa kinni kui tõene see kõik on ja kas kõik faktid kajastuvad filmis – ei tea.
Joe on oma pangateenusega plindris ja tema maja ähvardatakse ära võtta. Seda ei saa ju ometigi lasta sündida. Ta kutsub appi oma semud Willie ja Alberti, kes alguses küll vastu punnivad, ent siiski sõpra aidata otsustavad. See, milline nali ja triangel lahti läheb, peab iga vaataja ise kinos vaatama, sest "Stiilne lahkumine" on tõsiselt heatujuline, elujaatav ja üdini naljakas linateos. Arvan, et patt oleks üldse midagi kritiseerida, sest sellised tähed nagu Michael Caine ja Morgan Freeman teevad alati häid ja meeldejäävaid rolle – nii ka seekord.
Alan Arkinit ma nii hästi ei „tunne“, ent temagi teeb laheda ja väga noorusliku rolli. Kogu kupatus on kokku sedavõrd heatujuline, et paneb kinopubliku naerma ja kõikide tegelaskujude tegemised lähevad korda – nagu oleks tegu mõne naabrimehe või tuttavaga. Omavahelised dialoogid, ekraanikeemia on uskumatu. Jääb mulje nagu filmitegelased oleksid olnud suured sõbrad juba aastakümneid. Usun, et need kolm küll kinolinalt niipea ei kao. Lisaks põhiloole näitab film ka emotsionaalset külge ja toob võrdlusse noorema ja vanema põlvkonna – erinevad mured, rõõmud, aga ka krutskid ja elu ise.
Andkem neil võimalus end naerutada ja saage osa ühest vaimustavast ja kergelt hullumeelsest plaanist, kust saavad alguse headus, ebaõnn, kuid ka kerge kibestustunne ja soov „tagasi teha“. Kõike seda aga väga lõbusalt ja stiilselt. Ei saanudki aru, kas mindi või tuldi stiilselt – vahet pole. Igatmoodi on sobiv. Tasub igal juhul kinno minna, kuna lahe elamus on garanteeritud. Tegu pole just päris perefilmiga, ent vaadates saalis erinevas vanusegrupis inimesi, siis keegi neist ei lahkunud poole seansi pealt, mida teinekord ikkagi juhtub.
Ilmselgelt saab olema ühe sellise filmiga, mida võibolla ei mäletata eriti kaua, ent siin tehakse suur viga. Kui vaadata kõike ükshaaval, saab aru, et terve "Stiilne lahkumine" sisuline pool on häid sõnavõtte täis, lisaks meistriklassis tippnäitlejad, kelle tegemistele automaatselt hakkad nii kaasa elama, et unustad kinos viibimise. Meeldiv on ka see, et tegu pole 100% Hollywoodi väljapigistatud hittfilmiga. Aegluubis kuule me ei näe, üle baarileti lendavaid kangelasi ka mitte – on vaid 3 lihtsat meest, kel vanust niipalju, et enam mitte poisikese tempe teha. Aga võta näpust!.
"Stiilne lahkumine" on suurepärane meelelahutus peaaegu igas vanuses vaatajale. Lisaks lustakale loole ja ülimalt headele näitlejatele saame ka veidi näha hulljulguse tagajärgi, ent samas headusele baseeruvat mõttetera – juhul kui muidugi oskad selle üles leida.
