"Soostereotüübid on täpselt nii tõelised, kui need enda jaoks loome ning nende rõhutamine kaotab isiksuse eripära ning ainulaadsuse."
10. aprillil tähistati Eestis võrdse palga päeva. Selleks, et soolisele palgalõhele, aga ka teistele meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust puudutavatele probleemidele tähelepanu pöörata, kuulutas Sotsiaalministeerium võrdse palga päeva puhul 9.- 12. klassi õpilaste hulgas välja kirjanduskonkursi. Parimad avaldame Delfi Noorte hääles!
Soostereotüübid kui toimetulekumehhanism
Sooliste erinevuste ümberlükkamine, stereotüüpide kummutamine ja feminism on kindla peale 21. sajandi olulisemate märksõnade seas. Mõne arvamusliidri artiklist Postimehes on veel pikk tee minna, et jõuda Eesti ühiskonnas punkti, kus naisi ja mehi koheldakse võrdsetena ning aktsepteeritakse nende eripärasid sooidentiteedist kõrvalseisvatena.
Hetkel käsitletakse Eestis soolisi erinevusi kui kaasasündinud, paratamatuid isikuomadusi. Arvan, et soolised käitumuslikud ja psühholoogilised iseärasused pole omistatud, vaid omastatud tunnused, ehk need omandatakse sünnijärgselt nagu haridus, pillimänguoskus või mõne haruldase keele tundmine. Eelnevate oskustega sarnaselt aitavad ka üldistatud sooidentiteedi tunnused ehk kokkuvõtvalt stereotüübid ühiskonnas paremini hakkama saada.
Vikipeedia defineerib stereotüüpi kui millegi tõttu tekkinud püsivat muljet, mis vastab väga vähe tegelikkusele (Vikipeedia 2016). Maast madalast rõhutatakse poiste ja tüdrukute eraldiseisvust – neid tunnustatakse erinevate kriteeriumite järgi ning samuti karistatakse erinevatel põhjustel. Poiste puhul peetakse kaklemist ning togimist kasvatusteadlase Elo-Maria Rootsi sõnul tavaliseks, kuid tüdrukuid survestatakse olema korralikud ning leebed (Roots 2016). Samuti suunavad vähesed vanemad oma pojad balletitrenni ning tütred näiteks võistluskunste õppima, sest need vabaajategevused ei soodusta tavapärase sooidentiteedi kujunemist. Mõistan vanemate käitumist, sest põhikooli poisil, kes tantsib Rahvusooper Estonia balletitrupis lumehelbekest, on suurem võimalus langeda koolivägivalla ohvriks.
Kadre Kambeki 2013. aastal kirjutatud bakalaurusetöö teemal „Koolivägivald ja selle ennetamine“ toob välja koolivägivalla peamised põhjused, mis on pehmelt öeldes stereotüüpsed . Tihti noritakse vähemusgruppide kallal, sest nad näevad välja teistsugused, neil on erinevad väärtushinnangud ning nende keel, kombed ja toit võivad olla kaasõpilastele võõrad (Kambek 2013). Sellele uurimusele tuginedes on lihtne järeldada, et kui laps ei asetse soostereotüüpide maalitud korrektses punases ringis, siis kaasneb sellega kiusamine koolis ning hilisem ühiskonnapoolne tõrjutus. Seetõttu mõistan noorte puhul stereotüüpsete väljavaadete vabatahtlikku kujundamist, sest „tavaline“ on tänapäeva ühiskonnas lihtsam olla.
Tüdrukute kasvatamine järeleandlikeks ning leebeteks naisteks on minu arvates suur tõuge naiste ja meeste palgalõhe tekkimisele. Tööturul ei tule tagasihoidlikkus põrmugi kasuks, 2014. aastal tehtud uuringus oli naiste ja meeste brutotunnipalga vahe ligi 24 protsenti (Hänilane 2015). Naised ei tunne, et neid on madala palgaga diskrimineeritud ning nende palgaootused on 20 protsenti väiksemad kui meestel (Pressiteade nr 106 2015). Arvan, et põhjuseks on taustsüsteemi vähene toetus ning puudulikud kogemused ennast kehtestada, mitte kaasasündinud psühholoogiline eripära.
Kui ongi olemas soolised omistatud erisused, siis saab neid kasvatusega muuta. Kui meeste sotsiaalseks eripäraks on kaasinimeste tunnete aeglasem mõistmine või naistel vähene otsekohesus, siis tuleks lapsevanematel just nende karakteristikute arendamisega tegeleda. Suutmatus teineteist mõista on minu arvates enamus paarissuhetes esinevate lahkhelide põhjuseks. Harmoonilise suhte võtmeks on kommunikatsioon. Probleeme esineb ka samasoolistel paaridel või sõpruskondadel – samasoolisus ei taga teineteisemõistmist. Ei saa eitada naiste ja meeste füsioloogiliste iseärasuste olemasolu, kuid siiski on sugudel rohkem ühist kui erinevat. Soostereotüübid on täpselt nii tõelised, kui need enda jaoks loome ning nende rõhutamine kaotab isiksuse eripära ning ainulaadsuse.
Konkursist:
Õpilaste võistlustööd pidid käsitlema soolise palgalõhe vähendamise võimalusi, selle seost sooliste stereotüüpidega, naiste ja meeste käitumist, võimalusi ja palka mõjutavaid soorolliootuseid tänapäeva ühiskonnas, kasvatuse ja hoiakute mõju erialavalikutele või muud soolist võrdõiguslikkust ja soolist palgalõhet puudutavat probleemi.
Konkursile laekus ligi 50 tööd, sealhulgas esseed, luuletused ning laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui meedia vahendusel. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas. Võistlustöid hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman ja võrdsuspoliitikate peaspetsialistid Kaisa Knight ja Hannaliisa Uusma.
Žürii valis välja viis parimat tööd, mis on kõik esile toodud võrdsetena.
- Stereotüüpide muutumine. Saskia Vunk. Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass
- Miks on välja mõeldud naised ja mehed? Marta-Liisa Talvet. Hugo Treffneri Gümnaasium, 12.klass
- Soolised stereotüübid ja nende mõju. Rasmus Rammo. Tallinna 21. Kool, 12. klass
- Miks on sooline ebavõrdsus ühiskonnas ikka veel nii visa. Marilyn Loomets. Tallinna 21. Kool, 12. klass
- Soostereotüübid kui toimetulekumehhanism. Grete Sirge. Jaan Poska Gümnaasium, 12. klass
Kõik võidutööde autorid pälvivad 100 eurot auhinnaraha.
