Stereotüüpide muutumine: vähendamaks erinevusi meeste ja naiste soorollide vahel, peaksime ühiskonnas maha suruma vananenud stereotüübid

10. aprillil tähistati Eestis võrdse palga päeva. Selleks, et soolisele palgalõhele, aga ka teistele meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust puudutavatele probleemidele tähelepanu pöörata, kuulutas Sotsiaalministeerium võrdse palga päeva puhul 9.- 12. klassi õpilaste hulgas välja kirjanduskonkursi. Parimad avaldame Delfi Noorte hääles!

Stereotüüpide muutumine

Saskia Vunk

Mitmed uurimused on näidanud, et traditsioonilised soorollid püsivad jätkuvalt üpris muutumatuna. Ootused tüdrukutele ja poistele on ühiskonnas erinevad ning sellistest hoiakutest, normidest ja väärtustest tuleneb ka sooline ebavõrdsus. Siiski on stereotüübid hakanud ka muutuma ja kindlaks kujunenud rollid tahavad ümber kujuneda. Tõstes teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ning jätkates muutustega ebavõrdsuse vähendamiseks, suudame murda välja kujunenud piirid tüdrukute ja poiste elutee valikul. Kuid kuidas on naiste ja meeste stereotüübid aja jooksul muutunud ning kas alles jäänud ebavõrdsust meese ja naiste vahel on veelgi võimalik vähendada?
Varasem stereotüüp, et naine peab kasvatama lapsi, hoidma korras kodu ning tegema süüa, on tänapäevases maailmas suuresti muutunud. Järjest rohkem on avanevaid uksi ning kasvavaid võimalusi, mis muudavad vananenud traditsioonilise soorolli vastumeelseks. Vastupidiselt varasematele tõekspidamistele, et mehe kohustus on naist üleval pidada, on naised muutunud üha enam majanduslikult iseseisvamaks. Nad on valmis nägema rohkem vaeva ning saavutama sellega ka soovitud eesmärgi. Siiski aga nii palju naise stereotüüp ühiskonnas aja jooksul muutunud pole, et keskmiselt meestest tegelikult haritumad naised suudaksid muuta kättesaadavaks tippkarjääri või juhi positsiooni. Samuti pole suuremal määral muutunud ka olukord laste ja vanurite eest hoolisemisel, mis püsib jätkuvalt üldiselt naiste õlul.
Erinevalt naistest pole meeste roll ühiskonnas aja jooksul sedavõrd muutunud. Kasvanud on küll meeste osa kodutöödes, kuid endiselt on põhiline sissetulekuallikas siiski just mehe töötasu. Töökoha leidmine ei nõua meestel nii suurt võimete tõestamist ning pingutust. Tulenevalt aga muutumatust stereotüübist, mis näeb ette laste kasvatamist kui naiste ülesannet, võib olla meeste olukord lahutuse korral üpris täbar. Hooldusõiguse emale andmine võtab mehelt ära võimaluse kasvatada ja armasatada oma last talle omasel viisil ja soovil. Hiljuti eesti keeles ilmunud romaanis „Isade armastus“ kirjeldab autor Thomas Hettche üksikasjalikult mehe allakäiguteed peale lahutust, mis tagab isale vaid episoodilise osa tütre elus. Samuti pole läbi aegade muutunud ka meeste tunduvalt väiksem eluiga, mis tuleneb suuremast riskikäitumisest võrreldes naistega. Ka seda võib lahterdada kui stereotüüpset ning muutumatut nähtust, kuna julge ja riske võttev mees on ju kõigi silmis palju mehelikum.
Vähendamaks erinevusi meeste ja naiste soorollide vahel, peaksime ühiskonnas maha suruma vananenud stereotüübid ning pakkuma võrdseid võimalusi nii meestele kui ka naistele igal eluvaldkonnal. Tööpakkujad peaksid hetima kõrvale harjumuspärased tõekspidamised ning võtma tööle võrdselt nii mehi kui ka naisi. Samuti ei tohiks olla eelistatud hooldsuõiguse jätmine emale peale lahutust. Ka see peaks olema kaalutletud protsess ning eelkõige otsustatud lähtuvalt lapse heaolust. Kuid ennekõike saame soolist ebavõrdsust vähendada alustades iseendast. Me ei pea loobuma tegelikest huvidest vaid seetõttu, et minna mööda turvalist, traditsioonilist ja väljakujunenud eluteed. Olles julged oma valikutes, suuname ühiskonda järjest enam võrdõiguslikkuse poole ning tõstes teadlikkust soolisest ebavõrdsusest, saame muuta kindlaks kujunenud stereotüüpe, kuid sellega tuleks tegeleda juba varases nooruses.
Stereotüüpide muutmine on pikk ja aeganõudev protsess, kuid iga samm lähemale soolisele võrdõiguslikkusele muudab mitte ainult naiste, vaid tegelikult ka meeste elukvaliteedi tunduvalt paremaks. Selle nimel tuleb pingutada ja minna võimalikult lähedale erinevuste kadumisele.

Konkursist:

Õpilaste võistlustööd pidid käsitlema soolise palgalõhe vähendamise võimalusi, selle seost sooliste stereotüüpidega, naiste ja meeste käitumist, võimalusi ja palka mõjutavaid soorolliootuseid tänapäeva ühiskonnas, kasvatuse ja hoiakute mõju erialavalikutele või muud soolist võrdõiguslikkust ja soolist palgalõhet puudutavat probleemi.

Konkursile laekus ligi 50 tööd, sealhulgas esseed, luuletused ning laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui meedia vahendusel. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas. Võistlustöid hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman ja võrdsuspoliitikate peaspetsialistid Kaisa Knight ja Hannaliisa Uusma.

Žürii valis välja viis parimat tööd, mis on kõik esile toodud võrdsetena.
- Stereotüüpide muutumine. Saskia Vunk. Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass
- Miks on välja mõeldud naised ja mehed? Marta-Liisa Talvet. Hugo Treffneri Gümnaasium, 12.klass
- Soolised stereotüübid ja nende mõju. Rasmus Rammo. Tallinna 21. Kool, 12. klass
- Miks on sooline ebavõrdsus ühiskonnas ikka veel nii visa. Marilyn Loomets. Tallinna 21. Kool, 12. klass
- Soostereotüübid kui toimetulekumehhanism. Grete Sirge. Jaan Poska Gümnaasium, 12. klass

Kõik võidutööde autorid pälvivad 100 eurot auhinnaraha.