HÕFFi ootel: kas teadsid, mis õudusfilmid on mõjutanud Mart Sanderit?
Mart Sander, kes toob HÕFFil välja oma filmi "Juhuslik nimetaja", nimetas kolm õudusfilmi, mis on teda kõige enam mõjutanud.
„Kui olin umbes 5-6-aastane, sattusin emaga kinno Forum (mida enam ei ole) vaatama Poola 1965. aasta filmi "Saragossast leitud käsikiri". Õige pea selgus, et see on üsna painajalik õudusfilm, pealegi väga pikk. Ema tahtis mind kinost minema lohistada, aga ma keeldusin lahkumast, ehkki pool aega piilusin läbi sõrmede. Mõned päevad hiljem hiilisin uuesti kinno ja vaatasin seda veel üks kord. See on tohutult segane film, nagu lõputu hallutsinatsioon, aga temas on hüpnootiline võlu. Hiljem olen kuulnud, et see oli ka Kurt Cobaini lemmikfilm.
Paar aastat hiljem nägin esimesi Roger Cormani Poe-ekraniseeringuid: "Punase surma mask" (1964) ja "Usherite maja langus" (1960). Esimene on visuaalselt väga vaatemänguline, aga teine tohutult napilt tehtud, ainult nelja näitlejaga psühholoogiline õuduslugu. See on siiani üks mu suuri lemmikuid ja võrratu näide sellest, kuidas atmosfäär ja näitlejatööd kaaluvad üles eriefektid ja šokiaspekti.
Kolmandaks "The Haunting", 1963. aasta versioon. Siingi on peaosas vana sünge maja, aga esmakordselt pannakse vaataja kartma mitte konkreetseid asju (tondid, veri, ehmatused), vaid seda, mida ta ei näe ja millest aru ei saa. Kõike antakse vihjamisi, alateadlikul tasandil. Mõned stseenid sellest filmist jäävad minu meelest igavesti ületamatuks.”
Allikas: HÕFF
