Animafilmikunstnik ja -režissöör Olga Pärn Hayao Miyazaki filmidest "Porco Rosso" ja "Tuul tõuseb"
Tartu Elektriteater ja kino Sõprus toovad Eesti publikuni legendaarse Jaapani anime-režissööri Hayao Miyazaki retrospektiivi. Tartus tulevad näitamisele kõik suurmeistri 11 täispikka animafilmi ning Tallinna kinos Sõprus linastuvad kuus valitud filmi. Animafilmikunstnik ja -režissöör Olga Pärn kirjutab kahest Miyazaki loodud lemmikfilmist "Porco Rosso" (1992) ja "Tuul tõuseb" (2014).
"Le vent se leve, il faut tenter de vivre..." ("Tuul tõuseb. peab püüdma elada...") - need kaks rida on pärit Paul Valéry (1871-1945) poeemist "Cemitière marin" (1920). Just nende sõnadega alustab Miyazaki oma viimast filmi "Tuul tõuseb" Pole juhus, et stuudio Ghibli, mille ta asutas 1984. aastal koos oma sõbra ja kolleegiga Takahata Isao, sai oma nime kuuma Sahara kõrbetuule järgi (Sõna “Ghibli” on pärit itaalia keelest).
Sama nime kannab ka aeronautika ajaloo kauneim looming ja üks Miyazaki lemmikuid – lennuk Caproni Ca.309 Ghibli. Lennumasina arendas välja 1930-ndate teises pooles Itaalia lennukitootja Caproni Aeronautica Bergamasca. Stuudio Ghibli oli mõeldud puhuma kui soe tuul Jaapani animatsiooni peale ning tooma kohale uue ajastu saabumise. Ja tõepoolest, stuudio Ghiblis valminud Miyazaki filmid ongi erilised ja erandlikud Jaapani anime-maastikul.
Minu kaks lemmikut Miyazaki filmide seas on "Porco Rosso" ja "Tuul tõuseb". Mõlemad eristuvad tema teistest fantaasiafilmidest, mis 30 särava tööaasta jooksul loodud. Need kaks filmi on erilised ka režissööri enda jaoks, sest nad on väga isiklikud ning just sellistel puhkudel avaldub enamasti looja hing ja süda.
Miyazaki sündis 5. jaanuaril 1941 Akebono-chô, Tokyo Bunkyô-ho piirkonnas. Oma esimesed eluaastad veetis ta väkeses maa-asulas, 60 km Tokyost, kuhu ta pere oli Teise Maailmasõja ajal varjunud. Miyazaki isa juhatas oma venna tehast, mis tootis Jaapani hävituslennukitele vajalikke juppe. Sealt päris tulevane kunstnik armastuse lennumasinate vastu ning neid joonistas ta kire ja täpsusega. (Pellitteri ja Manuzzato, 2016)
Filmis “Porco Rosso” (1992) valis režissöör kindla geograafilise, ajaloolise ja poliitilise konteksti – Aadria meri 1920. aastal. Protagonist on tipp-piloot, kes on inspireeritud 1887.-1918. aastatel elanud Saksa õhuässast Manfred von Richthofenist, rohkem tuntud nimega Punane Parun. (Andrews, 2016)
Temast saab siga pärast seda, kui ta on kaotanud lahingus oma kaaslased. Marco Pagot, nüüd juba tuntud kui pearahakütt Porco Rosso (Punane Siga), keeldub uuesti sõjaväega ühinemast. Nagu ta ütleb oma vanale sõbrale Ferrarin’ile (inspireeritud kunagisest Itaalia õhuässast Arturo Ferrarin’ist, 1895-1941), oleks ta parema meelega siga kui fašist.
Miyazaki viimasel filmil “Tuul tõuseb” on mitmes mõttes väga traagiline ja poeetiline kontekst. Alates igavesest hirmust maavärina ees (ta näitab fimis üht kõige hirmsamat maavärinat Jaapani ajaloos – Suur Kanto maavärin 1923. aastal) kuni aerodünaamiliste lahenduste müstilise iluni, mida valdas lennukiehituse geenius Jiro Horikoshi, kes disainis Teises maailmasõjas surmava hävituslennuki “Zero”.
Miyazakit on inspireerinud ka tema ema tugev karakter. Palju aastaid kannatas ema selgroo tuberkuloosi käes ja oli sunnitud olema haiglas. Tema vankumatu optimism avaldas muljet pojale, kes õppis olema autonoomne ja tegema kõiki kodutöid. Ka aastakümneid hiljem Ghiblis töötades tegi Miyazaki tihti süüa kogu tiimile. (Pellitteri ja Manuzzato, 2016)
Miyazakit inspireerisid kindlad faktid – Manfredi punane lennuk, lennundusüksus nimega Lendav Tsirkus, komme koguda allatulistatud lennukite juppe – need on kõik pärit ajaloost. Kuid ta lõi neist iseseisva loo. Lõppkokkuvõttes on see ikkagi puhas fiktsioon, loodud režissöör-stsenarist Miyazaki särava mõistuse poolt.
Temast oli väga julge kujutada protagonisti... seana! Miyazaki mängib pidevalt vihjete ja varjatud naljadega – näiteks laenas ta peakangelaste Marco ja Gina nimed oma Itaalia animaatoritest sõpradelt, kes töötasid temaga koos 1984 ühe Jaapani-Itaalia koostööporjekti kallal. Välja võib tuua peidetud vihjeid Ameerika popkultuurile (Coca-Cola reklaam ja Marilyn Monroe lendlev seelik). Nagu ka noor 17-aastane lennukiehitajast tüdruk on selge kordus Nausicaä tüüp-karakterist, kes on Miyazaki filmides läbiv. “Porco Rosso” laetud tugevast romantiseerivast hoiakust kangelasajastu lennukite ja legendaarsete ajalukku läinud õhuässade vastu. See on puhas kirg lendamise vastu, inimkonna igavene unistus, pimestatud huumorist ja soojast nostalgiast.
Ma ei hakka selgitama seoseid peategelase ning Miyazaki viimases filmis avalduva keerulise seisukohavõtuga maailma suhtes. Tahaksin lihtsalt välja tuua režissööri pühendumist Unistustele ja Lootusele. Ja jõule seista ka päris elus tuulele vastu.
Allikad:
Bendazzi, Giannalberto. “Animation: A World History”, 3. osa “Contemporary times”, (2016). Marco Pellitteri, Lisa Maya Quaianni Manuzzato. Chapter 4 “Asia”.
Andrews, Ewan. “Ace of Aces: How the Red Baron Became WWI’s Most Legendary Fighter Pilot”, September 6, 2016. www.history.com
