Muutuvas maailmas on oluliseks küsimuseks energia saamine ja selle kasutamine. Elektroenergeetika ja mehhatroonika tegeleb tulevikus inimkonda oluliselt mõjutavate küsimustega: millistest allikatest saame energiat 50 aasta pärast ning kas tulevikus on juhtmevaba elektrivarustus võimalik? Selge, et tehnoloogiad meie ümber on pidevas muutumises ja arengus. Sellel erialal saavad lõpetajad parima lähtepositsiooni, et alustada ka omaenda tehnoloogiaettevõttega.

Puidu, plasti, tekstiili, metallide ja muude materjalide kombineerimisel pole piire. Materjalide valmistamise ja töötlemise kaasaegsed tehnoloogiad annavad meile lõputult võimalusi luua seninägematuid nutikaid tooteid. Juba praegu valmib TTÜ-s elektroonikast tulvil pintsak. Mis järgmiseks?

Tehnoloogiate arengus toimuvad muutused kiiresti. Ühelt poolt on need seotud loodusressursside kahanemise ja keskkonnaprobleemide süvenemisega. Teisalt inimkonna keskkonnateadlikkuse kasvu ja vajadusega ressursse säästlikult kasutada. Et leida viise maailma parandamiseks, näiteks jäätmete vähendamise ja alternatiivenergiaallikate suurema kasutamisega, tuleb tundma õppida keskkonda, kus me elame. Selle eriala spetsialiste vajatakse keskkonnaküsimuste ja -teenustega seotud organisatsioonides ning keemia- ja energiatööstuses ning nendega seotud tööstusharudes.

Pea kõik meid ümbritsevad ja igapäevases kasutuses olevad materjalid, näiteks kütused, ravimid, toiduained ja olmekemikaalid, on tänapäeval vähemal või suuremal määral seotud keemiatööstusega. Nüüdisaegsed keemiatehnoloogiad arenevad äärmiselt kiiresti ning vajavad koolitatud eksperte, kelle töö on maailmas üks kõige kõrgemini tasustatavaid ja kuulub kümne kõige nõutavama ameti hulka.

Maastikuarhitektuuri ja keskkonnajuhtimise eriala õpe lähtub tänapäeva ja tuleviku elukeskkonna vajadustest. Maastikuarhitekti ruumiline mõtlemine, kompositsioonitaju ja huvi looduse vastu aitab luua paremat ning kaunimat elukeskkonda. Seda keskkonda on vaja ka hoida. Keskkonnajuhtimise spetsialistid tegelevadki meid ümbritseva keskkonna hoidmisega ja vastutavad, et võimalikud keskkonnakahjud püsiksid minimaalsetena või veel parem – neid ei tekikski.

Kui vaadata enda ümber, näeme üha enam, kuidas nutikad robootikalahendused on meie elu muutnud. Praegu pole ilmselt ühtegi valdkonda, kus inimene ei kasutaks robotite abi ja nende rakendamine kasvab lähitulevikus plahvatuslikult. Tootearendus ehk uute toodete väljatöötamine ja nende tootmise planeerimine on robootikaga tihedalt seotud, kuna tänapäeval baseeruvad paljud innovatiivsed tooted just robottehnilistel lahendustel. Tööstus- ja teenindussektorile lisaks tegutsevad robotid meditsiinis, hariduses, lendavad kosmosesse ja lahutavad meie meelt. Seetõttu on ilmselge, et suureneb ka vajadus nii robootika kui ka tootearenduse inseneride järele.

Eesti maapõues on enam rikkusi kui Ida-Virumaa põlevkivi. Meie maal leidub ka liiva, dolomiiti, kruusa, lubjakivi, turvast, savi, fosforiiti ja põhjavett. Peale efektiivsete tehnoloogiate, kuidas maapõuerikkusi avastada, neid kaevandada ja oskuslikult kasutada, peab tundma ka viise, kuidas kaevandatud alasid taastada ja keskkonnaohtude tekkimist vältida. Maapõu oma mitmekesisusega esitab pidevalt väljakutseid nii uurijaile kui ka inseneridele, kelle eriala lahutamatuks osaks on töö looduses.

Naftaajastu on lõppemas. Ilma teeb biotehnoloogia. Ravimite tootmisel ja biokütuste arendamisel kasutatakse erinevaid mikroorganisme või nende saadusi. Tulevikku vaadates on kahtlemata kõrgelt nõutud spetsialistid, kes suudavad muutuvas maailmas uute biotehnoloogiaid kasutavate lahenduste väljatöötamisel kaasa rääkida.

Geenitehnoloogia võimalusi silmas pidades arvatakse, et 21. sajand kujuneb bioloogiasajandiks ja geenitehnolooge on üha enam tarvis väga erinevates valdkondades. Uute ravimeetodite väljatöötamine või DNA-analüüside tegemine on üksnes mõned näited.

Kuna inimesed jälgivad üha enam, mida nad söövad, vajatakse valdkonna spetsialiste nii kohalikes väiksemates ettevõtetes kui ka rahvusvahelistes toidukontsernides. Toidutehnoloogia eriala keskendubki kahele üksteisest lahutamatule valdkonnale – toidutehnoloogiale ja toitumisele –, et tagada vajalike spetsialistide olemasolu.

Kõik mehhanismid köögikombainidest kosmoselaevadeni koosnevad ju lihtsamatest ja keerukamatest detailidest. Nende loomiseks on olulised teadmised nii traditsioonilistest kui ka uusimatest tehnoloogiatest. Tootmise efektiivsemaks muutmiseks võetakse pidevalt kasutusele uusi lahendusi, masinaid ja roboteid. See tingib üha suureneva vajaduse tänapäevaste tehnikateadmistega haritud spetsialistide järele. Eriala õppetöös on suur osakaal praktilistel töödel ning tudengid omandavad ka algteadmisi majandusest ja juhtimisest.

Suured laevad, mis transpordivad nii inimesi kui ka kaupu, seilavad maailmameredel kindlasti veel pikalt. Spetsialiste, kes neid töös hoiaksid, vajatakse üha enam. Laevamehaanikute hallata on nii tuhandetesse kilovattidesse ulatuva võimsusega diiselmootorid kui ka elektroonika- ja külmutusseadmed ning -süsteemid. Eriala seob omavahel tehnika ja meremehe elukutse, sest neljale laevamehaanika eriala õppeaastale lisandub üks aasta merepraktikat.

Pole saladus, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkond vajab järjest enam koolitatud spetsialiste, kes mõistaksid nii kliendi vajadusi kui ka nende rahuldamiseks vajaminevaid IT-lahendusi. Näiteks neid, kes nuputaksid välja, milliseid IT-arendusi vajab panga iseteeninduskeskkond, et kliendil oleks hõlpsam ja turvalisem rahaülekandeid teha. Ühe populaarseima TTÜ eriala lõpetajad on väga hinnatud süsteemiarendajad või IT-projektijuhid tarkvarafirmades ning ettevõtete IT-osakondades.

Kuidas teha IT-süsteemid pahalaste-kindlaks ning milliste vahenditega võidelda küberrünnakute vastu? Ka riiklikud elutähtsad IT-süsteemid, näiteks elektritaristu või side- ja kommunikatsioonivõrgud, vajavad kaitset. Küberruumi turvalisus mõjutab otseselt paljusid eluvaldkondi. Kuna arvutite ja infotehnoloogiliste lahenduste integreerimine teistesse süsteemidesse kasvab plahvatuslikult, on üha enam tarvis eksperte, kes suudavad tagada turvalised lahendused küberruumis.

4 põhjust, miks õppida TTÜ-s?

  1. Kindel töökoht. Pärast TTÜ lõpetamist ootavad vilistlasi ammendamatud võimalused karjääri tegemiseks nii kodus kui ka välismaal.
  2. Kõrgem sissetulek. Vilistlaste keskmine sissetulek on Eesti ülikoolide lõpetajatest kõrgeim.
  3. Praktiline kogemus. TTÜ paneb suurt rõhku õppe praktilisele poolele, nii saavad tudengid vajalikud erialateadmised ja kogemused.
  4. Aktiivne tudengielu. Õppetööst vabal ajal ootavad üliõpilasi huviklubid, üritused ja sportimisvõimalused – tutvusi ja kogemusi saab ka õppetööst vabal ajal.

Neile 12 tulevikuerialale lisaks ootab TTÜ sisseastujaid ka teistele õppekavadele, mille kohta saad lisa lugeda siit. Avalduste vastuvõtt TTÜ-sse sisseastumiseks toimub 26. juunist kuni 5. juulini 2017.