Esimene film Godzillast valmis 1954. aastal ning siis oli koletis umbes 50-meetrine, mis oli just paras, et ulatuda üle Tokyo tolleaegsete kõrgeimate hoonete. Nimelt ei tohtinud sel ajal majade kõrgus Jaapani pealinnas ületada 31 meetrit.

1975. aastani jäigi koletis umbes poolsada meetrit pikaks, siis aga kasvas 1984. aastaks 80 meetrini ning seejärel kümne aastaga umbes 100 meetrini. 1998. aasta filmiga tuli aga kahanemine 70 meetrile ning 2000. aasta linateoses umbes 55 meetrini, mis jäi n-ö Godzilla standardiks kolmeks aastaks.

Uuesti läks koletise kasv lahti eelviimases Hollywoodi filmis 2004. aastal, kui Godzilla viskas pikkuse uuesti 100 meetrini. Kõige uuemas, 2014. aastal valminud Ameerika filmis on hiidsisaliku pikkuseks 108 meetrit ning 2016. aastal linastunud Jaapani versioonis juba 118,5 meetrit.

Seega, vaatamata ajutistele tagasilöökidele on Godzilla 62 aastaga kinolinal kasvanud 2,37 korda. See tundub järgivat Ameerika paleontoloogi Edward Drinker Cope’i sõnastatud reeglit, et evolutsioonis üksteisele järgnevatel organismidel on kalduvus kehasuuruse suurenemisele. Nii võib 2050. aastaks prognoosida, et koletis viskab kasvus veelgi juurde ning ulatub vähemalt 170 meetrini.

Nali naljaks, aga evolutsiooniga seekord siiski ilmselt midagi pistmist ei ole. Godzilla tubli kasvu põhjus ei ole ilmselt sport ja tervislik toitumine, vaid järjest kõrgemaks muutuvad pilvelõhkujad, mis on viimase saja aastaga samuti oluliselt “kasvanud”. Et koletis külvab hävitust peamistes metropolides, peab ka tema suurus olema filmivaataja silmale teada ja tuntud linnasiluettidega kooskõlas.

"Godzilla" (2014)

2020. aastal jõuab aga kinolinale järjekordne mõõduvõtmine igihaljas vastasseisus Gozilla versus King Kong. Et uusim hiigelahv tänavusest filmist “Kong: Pealuu saar” on kõigest 30-meetrine, võib viimase filmi mõõtudes hiidlsisalik tänu oma üle kolme korra kõrgemale kasvule talle sõna otseses mõttes peale astuda ja vara õhtule pääseda. Kuid kaks ikoonilist koletist on võtnud mõõtu ka varem ning nii võib eeldada, et King Kong võtab pikkuses tublisti juurde.

Näiteks 1962. aasta filmis “King Kong vs. Godzilla” oli hiigelpärdik ligi 45 meetrit pikk ja sisalik piirdus 50 meetriga, nii et verivaenlased olid kinolinal nauditava kokkupõrke kujutamiseks samas suurusjärgus. Üheselt võitjat selles filmis välja ei kuulutatud, aga et King Kong lahkus pärast viimast veealust lahingut ekraanilt ujudes ja võttis suuna kodusaarele, siis võib panuse teha pigem ahvipoisile.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena