Laulja ja näitleja Anne Velli Meryl Streepi filmist "Florence Foster Jenkins": Väga raske juhus

Kahe Oscari ja nelja kuldgloobuse nominent "Florence Fosters Jenkins" on inspireeritud tõestisündinud loost ja reaalsest naisterahvast nimega Florence Foster Jenkins, kes oli kuulus seltskonnadaam ja muusikametseen 40ndate aastate New Yorgis. Tema tohutu armastus muusika ja laulmise vastu oli kahjuks pöördvõrdelises seoses tema oskustega end muusikaliselt väljendada. Režissöör Stephen Frearsi film ei ole aga kindlasti ainult komöödia napakavõitu isehakanud ooperilauljast, vaid tegu on liigutava looga säravast inimesest, kes ei heitu mitte millegi ees, et oma unistusi ellu viia.

Palusime TV1000 Premiumis esilinastuva filmi kohta avaldada arvamust tuntud ja armastatud eesti lauljal ja näitlejal Anne Vellil, kes alustas oma lauljakarjääri aastal 1962 ansamblis "Norma" ning on kaasa teinud ka ansamblites "Collage" ja "Laine". Tema pojaks on andekas laulja ja muusikamees Hendrik Sal-Saller.

Seltskonnadaam Florence Foster Jenkins püüab tõsielul põhinevas samanimelises filmis viia ellu oma suurt unistust ja saada 1944. aasta New Yorgis ooperilauljaks, ent paraku napib tal selleks annet. Vaatamata laulutundidele peetakse tema esinemisi siiski eeskätt huumoriks. Millisel tasemel on võimalik lauluandeta inimene tänu professionaalsele juhendamisele siiski laulma õpetada?

Ausalt öeldes pole mul olnud juhust ühtegi inimest, kes viisi ei pea, laulma panna. Räägitakse, et teatud tasemeni on see võimalik ja tundub, et selle proua puhul on see ka nii juhtunud. Jenkinsil on üliinnukas lauluõpetaja ning kange soov laulda. Need kaks võivad anda isegi teatud tulemuse, kuid ooperilauljaks - sellest on vähe.

Samas pean tõele au andma, et tal on hea rütmitunne ja kõrv, kuid ta ei valitse oma häälepaelu. Teada ju on, et Jenkins pürgis aastaid lauljaks, kuid ei saanud selleks kunagi. Isegi teatud mõttes imekspandav, sest pärast nii pikki aastaid kestnud treeninguid ja püüdlusi peaks tulemus olema siiski parem. Vähemalt, mis puutub hääle niinimetatud "maskiajamisesse", ja ka kõrgeimad noote oleks vist võimalik koolitada. Igatahes väga raske juhus.

Florence Foster Jenkins oli noorena andekas klaverimängiia, kuid pidi pianistikarjäärist käevigastuse tõttu loobuma. Kuivõrd tavaline on see, et hea muusikaandega inimene on laulmisoskuses niivõrd nõrk, et ajaloolased saavad teda nimetada maailma halvimaks ooperilauljaks nagu juhtus Florence Foster Jenkinsi puhul?

Usun, et tal on olnud piisavalt rahalisi võimalusi, et lubada endale sellist elu ja nagu öeldakse- vaba inimene, vabal maal, teeb mis tahab. Küllap on ka siis neid naljasaajaid ja pihku ning avalikult pilkajaid, kuid tundub, et ta on sellest kas üle või on ta veidi omapärane.

Oma kogemustest võin öelda, et mis puutub kehvast väga heaks koolitamisesse, siis seda ma hästi ei usu. Selles mõttes, et looduse poolt peavad olema eeldused ja siis saab andeid ka vormida. Mõnest ei saa näiteks mitte iialgi autojuhti, ehkki käed-jalad terved otsas ja nii on iga elukutse puhul.

Kas Florence Foster Jenkins on midagi siiski ka andnud muusikamaailmale? Mis see võiks olla?

Et ta nüüd maailma muusikasse midagi andnud oleks, ma ei arva. Pigem on tegu eheda näitega, et kõigile ei ole ühtmoodi andeid antud ja inimene peaks siiski valima endale sobiva elukutse. Samas aga enda ja oma austajate rõõmuks laulda - miks mitte? Lihtsalt tuleb asja võtta huumoriga ja nii vist ongi kõige targem. Võib-olla Jenkins võttis ka oma lauluoskust huumoriga, aga võib-olla ka surmtõsiselt - kes teise inimese sisse ikka näeb. Eile just kuulasin ühte tema esitust ja mõtlesin isekeskis, et ei, selline asi ei saa võimalik olla, aga näed saab ikka.

Tõsielul põhinevale draamale "Florence Foster Jenkins" saad kaasa elada juba täna õhtul kell 20 TV1000 Premiumis. Filmikanalit TV1000 Premium küsi oma teleteenuse pakkujalt.