Kuidas ühendada edukalt õpingud ja töö?

Õpingute kõrvalt töötamine nõuab oma aja ja võib tekitada lisapingeid. Seega on oluline hoolikalt läbi mõelda oma eesmärgid, võimalused ja kohustused.

Edukaks õpingute ja töö ühitamiseks on vaja esiteks soovi ja eesmärke neid mõlemat teha, teiseks head ajaplaneerimist ja kolmandaks järjekindlust.

„Edukaid inimesi iseloomustab see, et nad keskenduvad õigel ajal õigetele asjadele, nad suudavad töötada kiiresti oma eesmärkide nimel ning nad on piisavalt püsivad, et alustatu lõpule viia. Teisisõnu nad oskavad hallata oma aega.“ (K. McMillan ja J. Weyers. 2012. Õppimine kõrgkoolis, Tudengi käsiraamat.)

Tehke või tabel!

Üks oluline aspekt, kuidas edukalt toime tulla, on läbimõeldud ajaplaneerimine. Eelkõige tasub kaardistada, kui palju aega kulub õppimisele ja töötamisele – kas õppida ja töötada täis- või osakoormusega – ning teha endale, näiteks tabelina, selgeks, kui palju aega igas päevas, nädalas või kuus kummagi tegevuse peale läheb.

Meeles tasub pidada, et täiskoormusega õppe puhul eeldavad kõrgkoolid, et üliõpilane panustab 40 tundi nädalas, millest loengutes ja seminarides osalemine on ainult üks osa: kooliväline iseseisev õppimine nõuab samuti aega.

Ühtlasi tasub mõelda ja kavandada aega ka perele, sõpradele, sportimisele ja puhkuse veetmisele töö ja kooli kõrvalt, et oma energiavarusid täiendada.

Päeva- või tsükliõpe?

Aja planeerimisel on otstarbekas kaaluda, millistel aegadel on võimalik käia koolis või tööl ja valida sobiv õppevorm – kas õppida nt päeva- või tsükliõppes. Viimases toimub õppetöö ainult kindlatel päevadel nädalas/kuus.

Paraku ei paku iga eriala võimalust tsükliõppeks, kuid leidub siiski alternatiive, seda nt avatud õppe kaudu. Samuti on töötamisel erinevaid võimalusi, nt graafiku alusel töö vahetustega, mis tähendab, et tööl saab käia kas hommikuti või õhtuti, või kindlatel päevadel nädalas.
Võimalik on tööandja ja õppenõustajaga läbi arutada, millised on võimalused soovitud töö- ja õppekohal, millega peab arvestama ning kas ja kuidas saab mõlemat ühildada. Samuti saab karjääriplaane arutada ja paika panna karjäärinõustajaga.

Jaga ülesanded osadeks!

Aja ja tegemiste kohta parema ülevaate saamiseks ning süsteemi korraldamiseks on kasulikud päevikud, märkmikud, tunniplaanid, nutiseadme rakendused jms, kuhu saab kõik olulised asjad kirja panna. Tekib vähem stressi, kui kontrollida oma tööde ja tegemiste mahtu. Tööülesannete jagamine väiksemateks osadeks aitab jõuda oma eesmärkideni end mitte liigselt koormates.

Kohustustele tasub eraldada aega ja määrata tegevused, mida teha eelisjärjekorras. Soovitatav on igapäevaselt üles kirjutada kõik olulised ülesanded, et neid mitte ära unustada, kui on vaja tegeleda mitme asjaga korraga. Õppimis- ja tööharjumuste tekkimisel muutub töö- ja ajajaotus sujuvamaks.

Raha ja kogemus

Ühest küljest võib töötamine õpingute kõrval olla hädavajalik, et ennast ära majandada. Teisest küljest jällegi võib see olla enesetäiendamise võimalus, mis annab lisaoskusi ja on hea viis õpingute kinnistamiseks, kui töö on seotud õpitava erialaga.

Õppimise ja töötamise teadlik planeerimine on ka motivatsiooni allikas. Eesmärkide sõnastamise järel on motiveerituse püsimine suurem. Kui on selge, miks õppida ja töötada, miks on see vajalik ja mida juurde annab, on valitud teel liikumine edukam.

Heade näidetena võib kooli kõrvalt töötamine anda iseseisvust, oskusi ja teadmisi, tööharjumust, enesedistsipliini ja tutvusi. Õppimine ja enesetäiendamine annavad eeliseid tööturul, enesekindlust, vajalikke erialaseid teadmisi ja oskusi.

Igaüks teab paremini, millised on tema eesmärgid ja mida ta saavutada soovib. Kindlasti tasub läbi mõelda ka õppimise ja töötamisega kaasnevad raskused, et nendega paremini toime tulla.

Liina Vallimäe

Mõtiskluseks

„Tulevik pole mitte oleviku poolt pakutavate alternatiivsete radade hulgast tehtud valiku tulemus, vaid teatud koht, mis on loodud – loodud kõigepealt inimese mõttes ja soovides ja seejärel ka tema tegudes. Radasid ei tule leida, need tuleb rajada ja nende rajamistegevus muudab niihästi raja rajajat kui ka sihtpunkti.“ John Schaar