Eestis elav hiinlane: kahel korral olen kohanud ka selliseid eestlaseid, kes olid minu suhtes jõhkrad
Tutvustame aprillis Tallinna spordi- ja noorsooameti ning Delfi Noorte Häälega koostöös väljakuulutatud noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” võidutöid. Konkursitöid hinnanud žürii sõnul olid tööd väga tugevad ning käsitlesid aktuaalseid ja ühiskonnapildis olulisi teemasid. Siit leiad kolmanda koha väärilise töö "Me oleme nii lähedal, aga nii kaugel."
Paljude inimeste salaigatsuseks või sooviks on sõit teise riiki, selle eesmärgiks võib olla paljugi — turism, liitumine kultuuriga, töö või õppimine. Need inimesed, kellel see õnnestus, kujutavad endast meie arvates kogemuste varamut. Neile avanes harukordne võimalus jälgida täiesti teise mentaliteedi ja traditsioonidega inimeste elu. Selle artikli peapersooniks on Van Kai või nagu vene inimesele harjumuspärasem, Kai Van, hiina keele õpetaja inglise keele baasil kolmes eesti koolis. Ta oli lahkelt nõus vastama meie küsimustele selle kohta, kui palju erineb elu sellistes üldsegi mitte sarnastes riikides nagu Hiina ja Eesti. Vestlus Kaiga toimus inglise keeles ja pärast tõlkisime selle vene keelde.
Alustuseks palun tutvustage end!
Minu nimi on Van Kai, olen 23-aastane. Sõitsin siia Shanghaist Hiinast. Olen lõpetanud Shanghai Rahanduse ja Majanduse Ülikooli ning nüüd stažeerin Eestis Tallinnas kui hiina keele õpetaja.
Olid Teil mingid ootused või ettekujutus Eestist ja inimestest, kes siin elavad? Kui jah, kas need osutusid tõeks?
Otsisin infot Eesti kohta Internetis. Tulemus näitas, et eestlased ei ole sellised elurõõmsad inimesed nagu näiteks Lõuna-Euroopa rahvad. Samuti oli kirjas, et paljud inimesed kuritarvitavad alkoholi. Kuid pärast siia saabumist mõistsin, et kaugeltki kõik sellest, mida olin teada saanud, ei ole tõsi. Inimesed hakkasid suhtuma minusse kui heasse sõpra, kui saime teineteist lähemalt tundma. Kuid andmed selle kohta, et Eestis on väga külm, olid õiged.
Milline oli Teie esmamulje Eestist?
Eesti on imeliselt kaunis maa. Minu siia saabumise ajal säras päike ning taevas oli uskumatult ere ja puhas.
Kuidas inimesed meie riigis suhtuvad Teisse?
Tavaliselt suhtuvad väga sõbralikult, kuid kahel korral olen kohanud ka selliseid, kes olid minu suhtes jõhkrad.
Kas olete siin elades märganud mingeid puudusi?
Mõnda Hiina kaupa ei leia isegi pealinnast, samuti ei saa ma oma Hiina pangakaardiga ühestki pangaautomaadist sularaha välja võtta.
Kas Teil on raskusi sisseostude tegemisel, sihtkohta jõudmisel, suhtlemisel oma õpilastega?
Mitte eriti, kuna enamik eestlasi valdavad hästi inglise keelt. Pealegi võin kasutada Google Mapsi ja tõlki, kui tekivad probleemid.
Kas Teil on venelaste ja eestlaste hulgas sõpru-tuttavaid?
Jah ja kõik nad, nii eestlased kui ka venelased, on väga erinevad.
Kuidas on õpetada välismaalasi?
Enamus ajast on kõik hästi, kuid vahel tekivad komplikatsioonid oluliste erinevuste tõttu meie kultuuride vahel.
Kuidas Te esitate oma õpilastele õppematerjali?
Tundides kasutan presentatsioone ja trükin välja kordamismaterjalid.
Kuidas läks Teil esimene tund? Mida Te tundsite sel ajal?
Kõik läks lahedalt, õpilased osutusid siiralt huvitatuks hiina keele vastu, mille üle ma olin muidugi eriti rõõmus.
Millega tegelete tööst vabal ajal?
Tavaliselt viibin oma korteris või lähen jalutama vanalinna.
Kas olete meelde jätnud mingeid eesti või vene sõnu?
Jah, olen õppinud selgeks mõned baassõnad nii vene kui ka eesti keeles.
Kas suudate kuulmise järgi eristada eesti ja vene keelt?
Ilmselt küll. Vene keel kõlab kindlasti kiiremalt.
Kas on keeruline elada maal, kus inimesed ei räägi Teie emakeelt?
Tervikuna ei ole see keeruline, kuid vahel tekivad raskused.
Kas Teiega on siin juhtunud mingeid huvitavaid või kentsakaid lugusid?
Jah, ja seejuures juba esimesel nädalal uues korteris: tahtsin leida pesupesemisvedelikku, aga ostsin selle, mida mul üldse polnud vaja — loputusvedeliku.
Kai näite varal võib teha järelduse, et vaatamata kultuuride, keelte ja mentaliteedi erinevustele, elavad välismaalased Eestis hästi ja ei igavle. Isegi raskused ilmaolude, keelebarjääri või labaste sallimatusjuhtumite näol ei riku üldmuljet meie maast.
Artikkel on algselt kirjutatud vene keeles. Konkursi žüriisse kuulusid uudisteportaalist Delfi Noorte hääl peatoimetaja Deivi Kivi, Eesti Päevalehe ajakirjanik Piia Osula ja konkursi korraldaja poolt kommunikatsiooni peaspetsialist Margit Sellik. Võidutööd ilmuvad 7. juunil Eesti Päevalehe vahelehes Noor Tegija ning alates 22. maist ka Delfi Noorte hääles.
