Noor standarditest: kas oled end kunagi tundnud ebasobivana — mitte selles mõõdus, vormis, ebastandardsena?

Tutvustame aprillis Tallinna spordi- ja noorsooameti ning Delfi Noorte Häälega koostöös väljakuulutatud noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” võidutöid. Konkursitöid hinnanud žürii sõnul olid tööd väga tugevad ning käsitlesid aktuaalseid ja ühiskonnapildis olulisi teemasid.

Öelge, kas te olete end kunagi tundnud ebasobivana — mitte selles mõõdus, mitte selles vormis, „ebastandardsena“? Kui vastate jaatavalt, siis teile meeldib see artikkel.

Kuuldes sõna „standard“, kujutavad paljud ette midagi väljanägemisega seotut, kuigi tegelikult on standardeid praegu kõikjal. Viimastel aastatel on enamik ümberringi hakanud korrutama, et igaühel on oma standardid — oma väljanägemine, oma elu, aga nagu praktika näitab, ei ole maailm selleks valmis. Elus leidub ikka julmi inimesi, kes elavad oma kitsastes raamides ja on valmis sind hukka mõistma igas asjas: sa ei ela nii, ei kõnni nii ja üleüldse oled üks imelik inimene.
Alustame kõige levinumast — ilu mõistest. Ilu ja millega seda süüakse? Ilu on inimese jaoks kõige määramatum mõiste — kui eluviisi kohta me võime ütelda, et suitsetamine, alkohol ja muu selline on halb, siis ilu suhtes pole see nii lihtne. Keegi armastab tätoveeringuid, keegi ihu augustamist, keegi tagasihoidlikkust ja, nagu näete, on valik lai ning nende vahel on ilmsed erinevused ka selles, kuidas neile reageerib ühiskond.

Kui järele mõtelda, siis toimub see täiesti mõistetavail põhjustel: standardid, mida meile on lapsepõlvest peale surutud meedia ja vanemate abiga. Lapsepõlvest peale sisendatakse meile — värvilised juuksed, ihu augustamine, liiga pikk kasv, liiga väike kasv, liiga kõhn keha, liiga paks keha — see kõik on halb, kuid minu vastus sellele on ei. Kellelgi pole õigust teile öelda, kas olete ilus või mitte, ainult inimene ise saab otsustada, kas ta on ilus või mitte, kas ta tahab midagi muuta või mitte. Aga inimesed, kellel on häbematust teid hukka mõista selle eest, mis teile meeldib, lihtsalt ei vääri tähelepanu, sest see on ainult teie elu ja ainult teie juhite oma saatust.

Järgmise punktina käsitleksin elu ja eluteed. Millegipärast on ajalooliselt välja kujunenud, et kõigil inimestel on üks ettemääratus — luua perekond ning jätkata sugu. Jah, vast tõepoolest kellegi jaoks ongi see ideaalne elu ja nad leiavad selles oma õnne, kuid siia hulka ei tohi lugeda kõiki ega liiati mõista hukka teisi eesmärke. Keegi tunneb end suurepäraselt kihlatuna tööga ja paari hea sõbraga, kellelegi meeldib vaheldus ja seiklused, aga kas see teeb neist halvad inimesed? — Ei, absoluutselt mitte.

Halb inimene on see, kes neid hukka mõistab ja püüab allutada neid standarditele; halb inimene on see, kes tekitab teistele valu ja kahju, aga mitte see, kes lihtsalt loob oma elu ning elab nii, nagu talle on mugav. Just seda on vaja õpetada lapsepõlvest peale, õpetada elama harmooniliselt iseendaga, aga mitte standardite järgi.
Mitu põlvkonda on juba üles kasvanud sellistes tõekspidamistes, andkem siis järgmistele põlvkondadele teine maailm, maailm, kus sind ei mõisteta hukka juuste värvi pärast, vaid hinnatakse sinu mõistust ja inimlikke väärtusi. Lõpetagem teineteise võrdlemine ja lihtsalt hakkame väärtustama kõiki. Inimkond peab lihtsalt leppima faktiga, et me kõik oleme erinevad ja kõigil on erinevad saatused.

Tutvustame aprillis Tallinna spordi- ja noorsooameti ning Delfi Noorte Häälega koostöös väljakuulutatud noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” võidutöid. Konkursitöid hinnanud žürii sõnul olid tööd väga tugevad ning käsitlesid aktuaalseid ja ühiskonnapildis olulisi teemasid. Kolmandale kohale tuli Pae Gümnaasiumi õpilane Darja Melnik artikliga “Standardid”.

Konkursi žüriisse kuulusid uudisteportaalist Delfi Noorte hääl peatoimetaja Deivi Kivi, Eesti Päevalehe ajakirjanik Piia Osula ja konkursi korraldaja poolt kommunikatsiooni peaspetsialist Margit Sellik. Võidutööd ilmuvad 7. juunil Eesti Päevalehe vahelehes Noor Tegija ning alates 22. maist ka Delfi Noorte hääles.