Põlvas elanud Kuus sündis 1932. aastal ning ennustas aastaid ilma, ka viimastel aegadel andis ta tihti intervjuusid meedias.

Eelmise aasta juulis Maalehes ilmunud artiklis ütles Kuuse-taat, et rahvalike ilmatarkade seletused ilmamärkide tähenduse kohta on vastu­olus looduse enda seadus­pärasuste ja Darwini evolutsiooni­teooriaga, mille järgi kaks elusolendit ei ole kunagi äravahetamiseni sarnased.

"Peaaegu igas maakonnas on rahvalikke ilmatarku, kellest igaüks kuulutab, et ta on aastakümneid ilma jälginud ja aina õigeid ilmaennustusi teinud. Loodust tuleb jälgida, uurida, huvitavaid nähtusi välja selgitada," ütles Kuuse-taat.

"Ilmastiku uurimisel tuleb kõige enam tähelepanu osutada õhuvoolude liikumisele aasta läbi. Ilmateenistused räägivad küll statistilisest, analoog- ja sünoptilisest meetodist, mille järgi justkui saab ilma ette ennustada. Kuid kõik need koos ja eraldi annavad vaid piiratud tulemusi, kui ei arvestata ja vist ei uuritagi õhuvoolude liikumisi eri aastaaegadel, kuudel ja isegi aastatel," sõnas Kuuse-taat.

Müüs miljonipileti
Milleniumivahetuse paiku tegeles Kuuse-taat aga lisaks ilma ennustamisele ka lotopiletite müümisega. Väidetavalt olid tema müüdud piletid tihtipeale võidukad. Muu hulgas müüs ta ühele Põlvamaa mehele 1,25 miljonit krooni toonud Viking Lotto pileti, kirjutas Õhtuleht.

"See on mulle jõuluüllatus. Lubasin Eestile oktoobris suurvõitu, natuke hiljem ta saabus: esimene 3 miljonit tuli kaks nädalat tagasi, nüüd 1,25 miljonit krooni Viking Lottoga," sõnas Elmar Kuus. "Ei oska öelda, kui suur osa on minul selles, et lotomiljon Põlvamaale tuli. Midagi siiski, kuid lotomängus on omad seadused ja salapära."

Kuuse-taat pidas arvestust nii võiduvõimaluste kui võitjate üle. "Üle 50 000 krooniseid võite saavad need, kes on pikka aega lotot mänginud."

Kaastunne lähedastele!