5 näitlejat, kes valetasid suurte rollide saamiseks

Väikesed süütud valed võivad tuua kurjad tagajärjed, aga antud juhul oli valetamine see, mis aitas nendel viiel näitleja karjääriredelil edasi liikuda. Mõnel juhul polnud näitleja valetamises ise süüdi, aga vaadates läbi nimekirju nendest, kes valetasid rollide saamiseks, siis kõige enam paistis silma kaks peamist korduvat asjaolu, mille osas otsustati tõde väänata: vanus ja oskus hobusega ratsutada. Õnneks on põhjuseid olnud ka teisigi. Niisiis, teie ees on viis näitlejat, kes luiskasid suurte rollide saamiseks

1. George Lazenby

Lazenby oli alles teine näitleja, kellel õnnestus kehastada James Bondi, kuid enne 1969. aastat, mil linastus "Tema majesteedi salateenistuses" ("On Her Majesty's Secret Service"), polnud ta näitlejana mitte keegi. Tema nime all oli väike roll telesarjas "General Hospital" ning varasem kogemus väga eduka modellina.

Praegu 77-aastane Austraalia näitleja üritas astuda Sean Connery suurtesse Bondi kingadesse, kuid tal ei olnud midagi ette näidata, mistõttu valetas oma senise karjääri suuremaks kui see tegelikult oli. Lazenby rääkis ajalehele New York Post, et jagas toona järgmise Bondi filmi produtsentidega võltsitud elulugu ja valeandmeid täis seniseid "saavutusi" ning saigi rolli ühes kõige ihaldatumas filmis. Ta oli valetamises nii hea, et jõudis läbida kõik katsed, enne kui rääkis "Tema majesteedi salateenistuses" režisöööri Peter Hunt ees prooviesinemist tehes kogu tõe välja.

Režissöör Hunt oli Lazenby oskuses mängida kedagi teist nii üllatunud, et võttis ta järgmiseks Bondiks. Hunt palus selle "väikese" vale näitlejal enda teada jätta. Lazenby ise oli šokis, sest ta polnud kunagi varem kaamera ees rääkinudki. Hunt aga nägi näitlejas midagi, mida võib olla Lazenby ise tol hetkel ei mõistnud. Režissöör arvas, et kui ta suutis petta ära näitlejaid valivad professionaalid, siis suudab ta ka Bond olla. Lazenby oligi Bond, aga ainult üheks filmiks. Ta kutsuti küll tagasi järgmise filmi "Teemandid on igavesed" peaossa, aga näitleja keeldus ning rolli võttis viimast korda uuesti enda peale Sean Connery.

“Tema majesteedi salateenistuses” on haruldane, sest Bondi jaoks on kaalul midagi isikliku ning meil õnnestub esmakordselt tema naha alla pugeda ja näha teda ka inimesena. 1989. aasta "Luba tappa" oli järgmine, mis seda üritas ning muidugi Daniel Craigi 2006. aasta "Casino Royale" õnnestus selles osas täielikult.

2. Eddie Redmayne

"Kõiksuse teooria" ("The Theory of Everything", 2014) eest parima meespeaosa Oscari võitnud, "Taani tüdruku" ("The Danish Girl", 2015) keerulise rolli eest sama kategooria auhinnale kandideerinud ning "Hüljatutes" ("Les Misérables", 2012) lõõritanud ja Harry Potteri maailma avardavas fantaasiafilmis "Fantastilised elukad ja kust neid leida" ("Fantastic Beasts and Where to Find Them", 2016) suurepärase osatäitmisega hakkama saanud Redmayne on huvitav karakternäitleja, kelle varasemate saavutuste hulka saab arvata ka eluloolise "Minu nädal Marilyniga" ("My Week with Marilyn", 2011), õudusdraama "Black Death" ja teleseriaali "Taevasambad" ("The Pillars of the Earth").

Redmayne'i puhul on alati silma paistnud tema püüdlikkus olla parim. See on olnud tema suurim tugevus ja nõrkus, kuid tulevik paistab olevat näitlejal igatahes helge, sest "Fantastilised elukad ja kust neid leida" järjed on juba valmimas.

2005. aastal polnud Redmayne näitlejana mitte millegi poolest tuntud. Väiksed rollid seriaalides "Animal Ark" ja "Doctors" aitasid tal jõuda miniseriaali "Elizabeth I" prooviesinemisele. Seriaalis lõid kaasa elavad legendid Helen Mirren ja Jeremy Irons, mistõttu oli rolli saamine iga algaja näitleja unistus. Redmayne rääkis ajakirjale Vanity Fair, et "Elizabeth I" seriaali prooviesinemisel küsis režissöör Tom Hooper (kellega on näitleja nüüdseks koostööd teinud kahes Oscari filmis "Taani tüdruk", "Hüljatud"), et kas ta oskab hobusega ratsutada, mille peale vastas Redmayne automaatselt jaatavalt. Kaks nädalat hiljem oli võttemeeskond Leedus ja Redmayne pandi suure võimsa täku selga ning kõik said kohe aru, et tal polnud hobuse seljas püsimisega mitte mingit varasemat kogemust ja saadeti väljaõppele.

3. Robert Pattinson

Tõenäoliselt terveks eluks "Videviku" saagaga märgistatud Pattinson valetas erinevate rollide saamiseks kogu aeg: ta kinnitas, et käis Oxfordi ülikoolis ning läbis teatrikooli Royal Academy of Dramatic Art (RADA). Kui ta poleks seda teinud, siis poleks ta tõenäoliselt saanud ka Cedric Diggory rolli 2005. aasta Harry Potteri filmis "Harry Potter ja tulepeeker" ("Harry Potter and the Goblet of Fire") ning poleks osalenud viies "Videviku" filmis (neid oli viis?!?).

Kummaline mõelda, et "Videviku" rolli saamiseks oli vaja valetada, aga sõltumata sellest, mida antud filmiseeriast arvame, oli see Pattinsoni karjääri jaoks väga hea hüppelaud, sest järgnesid suurepärased rollid David Cronenbergi sürreaalses filmis "Cosmopolis", David Michôdi apokalüptilises põnevikus "The Rover", Werner Herzogi palju põlatud biograafilises teoses "Queen of the Desert" ja James Deani elu kujutanud biograafias "Life".

Näitleja viimaste rollide hulka kuuluvad ka Cannes'i filmifestivalil väga positiivse vastukaja osaliseks saanud "Good Time" ning hiljuti meie kinodesse jõudnud ajalooline draama "Kadunud linn Z" ("The Lost City of Z"), milles on Pattinson nii äratundmatu, et "Videviku" vampiiri leidmiseks peab ikka väga palju vaeva nägema.

4. Sandra Bullock

Praegune superstaar Bullock polnud 90ndate alguses mitte keegi ning erinevate rollide abil läbi lüüa üritades, kinnitas naine hiljem ajakirjale Vanity Fair, et valetas end näiteks 1992. aasta filmis "Armujook nr. 9" ("Love Potion No. 9") peaosa saamiseks natuke vanemaks. Rolli jaoks oli vaja 29-aastast, kuid Bullock oli toona kõigest 26-aastane. See väike vale aitas tal saada rolli romantilises komöödias, millest kujunes üks paljudest astmetest karjääriredelil, mida ilmestavad mitmed unustamatud rollid.

Varsti näeme korra Oscari võitnud ("The Blind Side") ja hiljem Oscarile kandideerinud ("Gravitatsioon") Bullockit "Ookeani" filmide naisteversioonis "Ocean's Eight".

5. Angelina Jolie

Angelina Jolie vanemad Jon Voight ja Marcheline Bertrand arvasid, et tütre karjäärivõimalustele annab palju juurde see, kui nad väidavad, et tema ja tema vend James Haven on ema poolt irokeesi indiaanlaste päritoiu. Tegelikult väideti seda ainult Marcheline Bertrandi tausta eksootilisemaks muutmise pärast, sest see pidavat tema näitlejakarjääri parandama.

Jolie soovis näitlejaks saada lapsest saadik. Talle anti mitmeid rolle ning suuremaks saades võttis ta ka näitlemistunde, kuid ühe hetkel loobus ta kõigest, et õppida matusekorraldajaks. Õnneks ei jäänud ta valitud karjäärile püsima ning vale väide, nagu oleks tal irokeesi päritolu, ei tähendanud tähelennuni jõudmise suhtes õnneks midagi.

Jolie pole enam ammu ainult kuulus näitleja, vaid ka hea režissöör ja stsenarist: tema käe all valmisid näiteks "Mere ääres" ("By the Sea", 2015), "Murdumatu" ("Unbroken", 2014") ja "In the Land of Blood and Honey" (2011).