1. "Wonder woman", 2017

Liibanoni siseministeerium keelas juuni alguses seal linastuma pidanud ja palju kiitust kogunud superkangelasefilmi "Wonder Woman" ära, sest peaosalist kehastab Iisraelist pärit näitleja Gal Gadot. Filmi oli plaanis näidata 15 kinos ja kuigi ei see ei mõjuta kuidagi kassaedu, on see hea näide kahe riigi vahelise pingete tõttu tekkinud olukorrast.

Grupp, mida tuntakse "Campaign to Boycott Supporters of Israel-Lebanon" nime all tegi üleskutse boikoteerida DC koomiksite filmiuniversumi viimase üllitise "Wonder Woman" kinolevi Liibanonis ning kiitsid seejuures heaks ka päev enne Beiruts toimuma pidanud esilinastust jõustunud ametliku keelu. Film alustas Araabia Ühendemiraatide, Katari ja Kuveidi kinodes samuti juuni alguses ning 22. juunil jõuab see ka Omaani ning 29. juunil Bahreini kinodesse.

Otsus film ära keelata tuli otse siseministrilt kuueliikmelise komitee soovitusel, mis on kummaline, sest film oli juba läbinud tsensuurikomitee ning sai nõusoleku nii esilinastuseks kui ka kinoleviks. Tõenäoliselt poleks filmi ära keelatud, kui seda boikoteerima kutsunud grupp poleks asja sotsiaalmeediasse viinud.

"Campaign to Boycott Supporters of Israel-Lebanon" Facebooki lehel kinnitatakse, et "Wonder Womani" peategelast kehastav Gadot oli sõdur Iisraeli armees ning on varasemalt avalikult toetanud Iisraeli poliitikat Gaza sektori suhtes. Gadoti osalus Iisraeli sõjaväes pole kunagi olnud saladus. See aitas modellil ja näitlejal saada rolli "Kiirete ja vihaste" seerias (mida pole Liibanonis ära keelatud), sest tal olid juba teadmised relvadest ning muidugi aitas kaasa ka hea füüsiline vorm.

Iisrael oli maailma esimene riik, mis kehtestas naistele ajateenistuse, mis on kohustuslik kõigile 18 aastaseks saanud kodanikele. Naised on osa võtnud Iisraeli armeest juba 1948. aastast saadik. Liibanoni-Iisraeli sõja tõttu boikoteeritakse Iisraeli tooteid ning kodanikel keelatakse ka Iisraeli reisida.

Sama grupp üritas ära keelata ka varasema DC superkangelasefilmi "Batman vs Superman: Õigluse koidik" Liibanoni kinodesse jõudmist, aga ebaõnnestunult.

2. "Borat", 2006

Sacha Baron Coheni "Borat" kujutas peategelase kodumaad Kasahstani rassistliku ja kuritegeliku paigana. Muidugi ei meeldinud see Kasahstani valitsusele ning film keelati riigi kinodes ära. "Borat" keelati ära veel Venemaal ja kõikides Araabia riikides, välja arvatud Liibanonis.

"Borat" oli hitt nii USA kui ka maailma kinodes, teenides 18 miljoni dollari suuruse eelarve juures tagasi üle 260 miljoni. Kui film 2007. aastal DVD peale jõudis, sai sellest taaskord menuk ning kõikide üllatuseks tänas Kasahstani valitsus 2012. aastal filmitegijaid, sest film suurendas oluliselt ka riigi turismi.

Erinevates riikides ära keelamine polnud "Borati" ainuke probleem: näiteks väitis Rumeenia küla Glod, et filmitegijad valetasid neile ning kujutasid elanike väga halvustavalt. Lõuna-Carolina korporatsiooni liikmetele ei meeldinud see, et neid kujutati rassistlikena ning kaebasid stuudio kohtusse valeinfo levitamise eest.

"Borat" oli nö. dokumentaalfilm, kus kohtuti reaalsete inimestega. Üks nendest, Jeffrey Lemerond, polnud rahul, et tänaval teda ootamatult kallistanud Sacha Baron Cohen jäädvustas filmi jaoks tema näo. Mehe väitel tabasid teda pärast filmi linastumist alandused ja naeruvääristused, kuid tema kohtuasja ei võetud vastu.

3. "Seks ja linn 2", ("Sex and the City 2", 2010)

Kriitikute poolt hävitava hinnangu saanud ja täiesti ebavajalikuks nimetatud "Seks ja linn 2" keelati ära Araabia Ühendemiraatides, sest ametnikele ei meeldinud viited homoseksuaalsusele ning stseenid, kus suudeldakse avalikes kohtades.

Kõige suurem kirstunael oli aga see osa filmist, kus moslemi naised päästavad peategelased, eemaldavad oma burkad, paljastades seejuures riide alla peidetud stiilsed läänelikud rõivad.

4. "Läänerindel muutuseta" ("All Quiet On The Western Front", 1930)

Erich Maria Remarque'i klassikalisel romaanil põhinev 1930. aasta ülipopulaarne Universal Picturesi film keelati ära nii toonasel Natsi-Saksamaa, Prantsusmaal, Austrias ja Austraalias..Üheks parimaks sõjafilmiks peetav sõjavastane film valmis USA produktsioonina ning režissöör oli Lewis Milestone.

Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal üritati väga populaarse filmi levikut kinodes peatada, visates haisupomme kinokülastajate sekka ja lastes kinosaalis hiired vall. Kohe kui natsid võimule pääsesid, keelati film ära ning keeld püsis 80ndateni välja.

5. "Tondipüüdjad" ("Ghostbusters", 2016)

Tänapäeval üritavad kõik vähegi suuremad filmid linastuda ka Hiinas ning põhjus on ka väga selge: suur rahvaarv tagab ka USA nõrga kassaedu korral filmi edukuse. See on turg, millest ei saa mööda vaadata. "Warcraft: Algus" teenis suurema osa oma rahast tagasi just Hiinas ning see päästis filmi pärast USA kinodes põrumist. Hiinas alustasid edukalt ka "Kiired ja vihased 8" ja "Wonder Woman" ning järgmisena rihivad sealset publikut ka "Muumia", "Tulnukas: Covenant" ja "Transformerid: Viimane rüütel".

Hiinas võib hetkel aasta jooksul linastuda 34 Hollywoodi filmi, kuigi seda reeglit hakati hiljuti ka lõdvendama. Riigi meeletu publiku püüdmiseks peavad filmid produktsiooni, rahastuse ja reklaami osas tegema koosööd Hiina firmadega ning vahel palkama ka Hiina näitlejaid.

See potentsiaalne kassatulu, mis võib igale Hollywoodi filmile väga palju kasuks olla, jäi eelmise aasta "Tondipüüdjatel" saamata ning põhjus ei seisnenud fännide suures kriitikas, mis tulenes tõigast, et klassikalise filmi uusversioonis võeti pearollidesse meeste asemel kõik naised, vaid selles, et filmis on kummitused.

Nimelt keelab kommunistlik Hiina kultuste ja ebausuga seotud teoste levitamise ning "Tondipüüdjad" just seda oligi, sest loo keskmes on...kummitused. Filmistuudio Sony üritas kõigest väest filmi Hiina turule saada, pakkudes välja isegi pealkirja muutmise, milleks oli näiteks "Super Power Dare-to-Die Team", aga mitte miski ei aidanud ning film Hiina kinodesse ei jõudnud.

"Tondipüüdjaid" loetakse läbikukkumiseks, sest 144 miljoni dollari suuruse eelarve juures teeniti tagasi natuke üle 229 miljoni dollari ning see ei aidanud tagasi tuua raha, mis kulus suurejoonelise reklaamikampaania peale. Film oleks läbi kukkunud isegi Hiinas linastumise järel, sest selle vastu oli huvi lihtsalt niivõrd väike ning seda ühel väga lihtsal põhjusel: "Tondipüüdjad" ei vajanud uusversiooni.

Filmi üks produtsent oli ka esialgse versiooni peaosaline Dan Aykroyd, kes kiitis filmi enne linastumist, kuid räägib nüüd natuke teist juttu.

Näitleja astus hiljuti üles Inglismaa telesaates "Sunday Brunch", kus tunnistas, et uusversiooni režissöör kulutas liigselt raha, sest ei kuulanud, mida produtsendid soovitasid, ning ei filminud esialgsel võtteperioodil üles stseene, mida hiljem ikkagi vaja läks. See läks stuudiole tema sõnul maksma 30-40 miljonit dollarit. Aykroydi sõnul läks film liiga palju maksma just režissööri valikute tõttu ning nüüd ei maksa ka järge oodata.