10 suurepärast videomängu, millest valmisid kohutavad filmid
Videomängud arenevad iga päevaga: hiljuti lõppenud mängumess E3 tõi meieni mitmeid uusi ja huvitavaid mänge, mis viivad edasi graafikat, mängitavust ja loo jutustamise viise, aga üks asi on jäänud kahjuks toppama: videomängudel põhinevate filmide kvaliteet. "Assassin's Creed" üritas olukorda muuta, aga ometi tekitas ka see vastakaid arvamusi, mida ei tekitanud kindlasti nendel 10 suurepärasel mängul põhinenud kohutavad filmid.
1. "Alone in the Dark", 2005
Rotten Tomatoes: 1%
Uwe Boll on režissöör, kes vastutab suures osas selle eest, et videomängudel põhinevatel filmidel on niivõrd halb maine. Nüüdseks režissööriametist loobunud Boll tõi meieni näiteks Ubisofti maailmakuulsa mänguseeria esimesel osal põhinenud kohutava "Far Cry" ja veelgi halvemad "House of the Deadi" ja "BloodRayne'i".
Kõige suurem patt oli aga hoopis 2005. aasta "Alone in the Dark", mis põhines ühel kõige olulisemal ellujäämisõudusmängul, mis 1992. aastal ilmudes oli esimene 3D õudusmäng. "Alone in the Darki" mõjusid on näha ka hiljem valminud "Resident Evil" mänguseerias, mille põhjal valmisid samuti kehvad filmid.
Niivõrd oluline mäng väärinuks ka olulist filmi, aga selle asemel saime Christian Slateri ja Tara Reidi "õudusfilmi", mis kannab küll mängu nime, aga ei seostu sellega kuigi palju.
2. "Doom", 2005
Rotten Tomatoes: 19%
Maailmakuulsast ja ühest mõjukaimaist mänguseeriast "Doom" on seni valminud ainult üks film ning muidugi oli see suures osas täiesti ebavajalik, sest mäng "Doom 3" oli juba aasta varem ilmunud ning sellel oli kordades paremad tegelased ja lugu kui Andrzej Bartkowiaki lavastatud filmis. Jah, Bartkowiak on sama mees, kes tõusis areenile Jet Li filmiga "Romeo Must Die" ning langes põhja "Doomi" ja samuti videomängul põhinenud häbiväärselt halva filmiga "Street Fighter: The Legend of Chun-Li".
Möödunud aastal ilmunud mänguseeria neljas osa "Doom" tõestas, et id Software'i loodu pole 1993. aastast saadik oma olulisust kaotanud, sest "Doom" on endiselt üks olulisemaid tulistamismänge.
Ainuke hea koht filmis on see, mis on ka kõige mängulikum.
3. "Double Dragon", 1994
Rotten Tomatoes: 8%
1987. aastal alguse saanud Jaapani kaklusmängude seeria "Double Dragon" tehti nii animeeritud teleseriaaliks kui ka filmiks. Osadesse kutsuti toona populaarsed näitlejad Mark Dacascos, Scott Wolf, Alyssa Milano ja Robert Patrick, aga filmi see ei päästnud, sest kaklusmängude põhjal ei ole vaja filme teha. Need on ju kaklusmängud.
4. "Hitman", 2007
Rotten Tomatoes: 15%
"Hitmani" filme on nüüd kahjuks juba kaks: 2007. aasta oma ja 2015. aastal ilmunud "Hitman: Agent 47" ja kuigi filmid pole omavahel mitte kuidagi seotud, on mõlemad ebanormaalselt kesised, kuigi viimane oli nii närune, et 2007. aastal ilmunud Timothy Olyphanti ja Olga Kurylenko versioon muutus isegi nõksu võrra paremaks.
Taani mängustuudio IO Interactive hoiab "Hitmani" seeriat senini elus. Viimane osa ilmus eelmisel aastal. Filmid muutuvad aina halvemaks, aga mängud aina paremaks.
5. "Max Payne", 2008
Rotten Tomatoes: 16%
Soomlaste Remedy Entertainmenti loodud 2001. aasta "Max Payne" ja 2003. aasta "Max Payne 2: The Fall of Max Payne" on legendaarsed mängud nii aegluubi kasutamise, loo jutustamise kui ka eriti morbiidse peategelase poolest. Sama ei saa filmi kohta öelda, sest Mark Wahlberg pole isegi nii hea näitleja, et olla parem kahes mängus arvutitega loodud tegelastest.
Rockstar Studiosi "Max Payne 3" on selline, mida isegi võiks filmiks teha, sest Max meenutas 2012. aastal ilmunud mängus pigem habetunud versiooni John McClane'ist.
Stiilne treiler Marilyn Mansoni muusikaga väga halvale filmile:
6. "Mortal Kombat: Annihilation", 1997
Rotten Tomatoes: 3%
Eriti veristel kaklusmängudel põhineva 1995. aasta "Mortal Kombati" järg on kindlasti ajaloos kirjas kui üks halvemaid järgesid läbi aegade, kuid õnneks on film ühes osas ka geniaalne ja selleks on dialoogid.
Kui mälumängus küsitakse, mida loetakse maailma halvimaks dialoogiks, siis tuletage meelde seda stseeni.
7. "Silent Hill: Revelation, 2012
Rotten Tomatoes: 5%
"Silent Hill", "Alone in the Dark" ja "Resident Evil" on õudusmängude suurkujud, kuid ainuke hea film valmis "Silent Hilli" põhjal (esimene "Resident Evili" film polnud ka väga kehv).
Christophe Gansi ("Brotherhood of the Wolf") lavastatud 2006. aasta "Silent Hill" oli stiilne, õudne, omapärane, veider, rõve ja suurepäraste näitlejatega (Radha Mitchell, Jodelle Ferland), kuigi kriitikud tegid filmi maha (RT: 30%), nagu ka kõiki videomängudel põhinevaid filmi.
Minu jaoks on "Silent Hill" parim näide videomängul põhinevast filmist, aga kindlasti mitte pole seda Michael J. Bassetti lavastatud 2012. aasta järg, mis laenab pikast mänguseeriast kokku juhuslikke elemente, unustab ära igasuguse õudustäratava tunnetuse ning kasutab näitlejaid, kes on niivõrd halvad, et isegi ikooniline Pyramid Head tundub nende kõrval väga tundeline ja sügav tegelane.
8. "Street Fighter", 1994
Rotten Tomatoes: 15%
Jean-Claude Van Damme filmina on "Street Fighter" hea, aga mängul põhineva filmina kohutav.
Kas kaklusmängul põhinev film saab üldse hea olla, kui arvestada, et ka nende lood on enamjaolt kehvad? Raske öelda, aga üks asi oli filmis hea ja selleks oli M. Bisonit kehastanud Raúl Juliá.
9. "Super Mario Bros.", 1993
Rotten Tomatoes: 15%
90ndate algus oli kummaline aeg. Näiteks lasi Disney oma Buena Vista Pictures Distribution, Inc. stuudio alt välja filmi, mis põhines Nintendo "Super Mario" mänguseerial. Filmi peaosades on Bob Hoskins, John Leguizamo ja Dennis Hopper. "Super Mario Bros." on veider film, mida keegi teha ei tahtnud, aga ometi jõudis ikkagi kinno.
10. "Wing Commander", 1999
Rotten Tomatoes: 10%
Chris Robertsi 1990. aastal alguse saanud "Wing Commanderi" mänguseeria oli populaarne mitmel põhjusel, aga üheks neist oli kindlasti tuntud Hollywoodi näitlejate kaasamine mängu vahevideotes. Kaasa tegid näiteks John Rhys-Davies, Mark Hamill, Thomas F. Wilson, Malcolm McDowell, Christopher Walken, John Hurt ja Clive Owen.
Mängu populaarsuse najal tehti ka film, mille peaosades olid Matthew Lillard ja Freddie Prinze, Jr ehk näitlejad, keda enam keegi ei mäleta. Freddie Prinze, Jr tegeleb praegu hoopis häälnäitlemisega. Ta luges sisse näiteks Iron Bull tegelase BioWare'i mängus "Dragon Age: Inquisition".
Huvitav on aga see, et filmi lavastas mängu looja Chris Roberts ise, aga see ei viinud filmi eduni: seda ei sallinud kriitikud ning kinodes kukkus samuti läbi. Õnneks tegeleb Roberts endiselt mängudega: "Star Citizen" peaks kunagi lõpuks ka valmis saama.
Vaata lisaks:
10 improviseeritud filmistseeni, mille kohta sa ei pruukinud teada.
PILDID: 40 näitlejat, kes said ajalooliste isikute kehastamisega suurepäraselt hakkama.
