5 režissööri, kelle kohutavad ideed oleks äärepealt rikkunud suurepärased filmid
1. George Lucas ja "Indiana Jones ja hukatuse tempel"
Kui "Indiana Jonesi" frantsiisi tandem George Lucas ja Steven Spielberg hakkasid mõtlema, millest võiks olla 1981. aasta hiti "Indiana Jones kadunud laeka jälil" järg, pakkus Lucas, et lugu võiks aset leida kummitusmajas, kuid Spielberg keeldus, sest oli just lõpetanud 1982. aastal linastunud Tobe Hooperi "Poltergeisti", kus Spielgerg oli produtsent ja stsenarist.
Olles väsinud kummitustest, töötasid nad koos välja uue idee, mis jõudis ka 1984. aastal linastunud "Indiana Jonesi" järge (mis on tegelikult esimese osa eellugu), millest kujunes seeria üks süngemaid ja vägivaldsemaid filme.
Kujutagem nüüd korraks ette "Indiana Jonesi" filmi, kus Harrison Ford võitleb majas kummitustega. See läheb ideeliselt nii kaugele sellest, mille poole seeria püüdles, et peaksime olema tänulikud, et Spielberg selle kohutava ideega kaasa ei läinud.
2. Mel Gibson ja "Kristuse kannatused"
Mel Gibson soovis, et niigi aramea, heebrea ja ladina keeles olnud "Kristuse kannatustes" poleks subtiitreid. Gibsoni soov oli toetuda puhtalt filmikeelele ning tema argument seisnes ka selles, et kõik teavad niikuini lugu Kristuse ristilöömisest ja ülestõusmisest.
Õnneks panid produtsendid Gibsoni meelt muutma ning kinodesse jõudis ikkagi subtiitritega versioon. Tegemist on Ameerika produktsiooniga, mis on läbinisti võõrkeelne ning juba see tõik, et publik peab subtiitreid lugema, panid produtsente kahtlema filmi edukuses, kuid kõik lõppes hästi: film teenis 3 Oscari nominatsiooni ning kujunes üheks enimteeninud R-reitinguga filmiks USA-s.
3. Ridley Scott ja "Prometheus"
Stsenaristil Damon Lindelofil ja režissööril Ridley Scottil oli idee, et filmi lõpus näidatud Insenerid saatsid ühe nende hulgast kunagi ammu Maale ja see, kes sinna saadeti, osutuski Jeesuseks, kelle surma järel otsustasid Insenerid Maa elanikud ehk nende loodu hävitada. Õnneks otsustati see osa filmist välja jätta ning sellele ainult väga vähesel määral kaudselt viidata.
4. John G. Avildsen ja "Rocky V"
Alles hiljuti meie hulgast 81-aastasena lahkunud "Karate Kidi" ning esimese ja viienda "Rocky" režissöör John G. Avildsen tahtis, et Stallone'i kehastatud Rocky sureks viienda osa lõpus toimunud kakluse käigus Tommy Gunni käe läbi. Õnneks keelas stuudio absurdse lõpu kaks nädalat pärast esmaste võtete algust ära ja lõpus võitis kakluse muidugi Rocky.
Kui Rocky oleks viiendas osas surnud, siis poleks meieni jõudnud Stallone'i lavastatud "Rocky Balboa" (2006) ja Ryan Coogleri "Creed" (2015), milles Stallone naases Rocky rolli ning kandideeris ka parima meeskõrvalosatäitja Oscarile.
5. Joss Whedon ja "Tasujad: Ultroni ajastu"
Režissöör, stsenarist, Marveli filmiuniversumi üks alustalasid ja tulevase DC "Batgirli" lavastaja Joss Whedon tahtis, et "Tasujate" teises filmis oleks eraldiseisev unenäoline sisuliin, milles Stellan Skarsgårdi kehastatud teadlane Erik Selvig ning Asgardi elanikud Thor ja Loki oleks kohtunud saatuse jumalanna Norniga, kes oleks pikalt viidanud süngele tulevikule, mida ootab ees Tasujaid. Nii oleks pikemalt vihjatud järgmisel aastal linastuva "Infinity War" sündmustele.
See osa filmist taandati minimaalseks, sest "Ultroni ajastu" oleks muidu kestnud 3 tundi ja 15 minutit. Kinodesse jõudis natuke üle kahe ja poole tunni pikkune versioon. Whedon avaldas hiljem kahetsust, et tema jaoks olulise sisuliini stseene kunagi lõplikult valmis ei tehtud ja publik neid kunagi näha ei saa. Võib-olla oligi nii parem, sest "Ultroni ajastu" oli Whedoni suurepärastele ponnistustele vaatamata natuke pikk, lohisev ja väsitav.
Vaata lisaks:
5 näitlejat, kelle valesti valitud rollid läksid kalliks maksma.
5 ebavajalikku uusversiooni, mille oleks võinud tegemata jätta.
