ARVUSTUS: "Rannavalve" on pettumus, ent siiski möllurohke suvine vaatamine
Nüüd on vana hea 90ndate alguse "Rannavalve" ("Baywatch") tagasi, mida ilmselgelt lustisid üsna paljud, praeguseks juba tublilt täiskasvanuks saanud inimesed. Kui teleseriaalis olid põhimured haikalad ja inimsuhted, siis tundub, et uues täispikas filmis on tehtud kõike lihtsalt raha pärast, sest vanast "Rannavalvest" nagu polegi muud järel, kui aegluubis kaadrid. Ma ei oska öelda, kas seriaalidest lihtsalt ei kõlbagi filme teha kuid minu meelest vaevas siin sama mure, mis juhtus aastal 2010 linastunud "A-Rühmaga" ("The A-Team"), kus näitlejad olid küll kõik head, ent kogu tegevustik suhteliselt väljapunnitatud ja mõttetu. Suvise rannahooaja avamiseks on uus "Rannavalve" õige film, kuid nostalgiat see ei paku. Mõned üllatused siiski fännidele varuks on, ent need jällegi ei päästa olukorda.
"Rannavalve" algus keskendub Dwayne Johnsoni tegelaskujule Mitchile, aga varsti lisandub sinna ka Zac Efron ehk Matt. Kaunitaride poolelt näeme alati kaunite silmadega Alexandra Daddariot, kes miskipärast ikkagi sobib hästi antud filmi, kuid samas, kui terve film ära vaadata, jääb tervik kesiseks. Lisaks näeme ka mõningaid teisi väga ilusaid naisi ja ühte väga totakat tegelaskuju, kellega on pidevalt mingid jamad (Jon Bass). Ma ei tea, kohati tekkis mõte – kas ikka on igas märulikomöödias vajalik üks tõeliselt juhm tegelane? See hakkab juba vaikselt üle viskama, kui näed igas järgmises sarnases linateoses täpselt samu stereotüüpe. Lisaks kogu filmi lugu on üsnagi igav – filmi algusepoole keskendutakse tõesti inimeste päästmisele, ent siis hakkab poole pealt terve kupatus kuidagi väga ära vajuma. Selles on ilmselgelt süüdi "Rannavalve" enda nõrk lugu. Ühtäkki saab kaunist rannafilmist hoopis "Võimatu missiooni", "Ocean'i 11" ja "Sinisesse sügavikku“ hübriid, mis tahab justkui olla ühel hetkel möllufilm ja jälle naljafilm. Otsustage siis juba ära! Oleks tegelikult tahtnud ka näha haisid! Tõsi, alguses nägime ju mõnda päris ilusat kaadrit kaunist ookeanist, aga see oli ka kõik.
Muusikavalik „"Rannavalves" meenutas kohati "Tänavatants" filmide ja ghetto-gängsta klubirütme, mis otseselt ei häirinud, kuid oleksin ise valinud fännidele nostalgia toomiseks hoopis midagi 80ndatest või 90ndatest. Tõsi, paar kohta juba hakkas arenema, aga siis rikkus sisuline pool jällegi kõik ära ning rannafilmist sai tüüpiline möllufilm, mis muutus iga hetkega krimifilmiks koos tänapäeva kaameratöö, kaunite näitlejate ja eriefektidega. Pean ütlema et filmiposter, mis filmi reklaamib, on üsnagi õnnestunud, kuid film ise jääb siiski niruks ja pole kindel, kas seda enam teist korda soov näha on. Siinkohal näitlejad ju süüdi polnud. Kõik olid kenasti valitud, aga midagi häiris kogu aeg selle süžee puhul, kuna mida aeg edasi läks, seda kehvemaks muutus. Miks näha vaeva täispika filmiga, mis kunagistele fännidele eriti midagi ei paku. Kas tõesti ei suudetud välja mõelda paremat sisu? Kokkuvõttes on "Rannavalve" pettumus, ent siiski möllurohke suvine vaatamine. Arvan, et kui sa pole ammu kinos käinud ja tahad just nüüd suvel midagi vaadata, võib see isegi lõbus olla, kuid seriaalile mõeldes oli too ikka kuidagi südamelähedasem ning toob siiani palju häid meenutusi. Tahaks loota et järge ei tehtaks või kui tehtaks siis – palun rohkem haikalasid ja laineid! Maismaal mürgeldamine tüütas tõepoolest ära ja muutus isegi igavaks. Säilita helged lapsepõlvemälestused David Hasselhoffist ja Pamela Andersonist ja unusta Dwayne Johnson ja Zac Efron.
