Film jutustab Jodorowsky noorusest ja eneses kunstniku avastamisest 1940-1950ndate Santiago avangardistlikus kunstiskeenes.

“Tundlik, naljakas, mõtlik, ilus. Üks väheseid filme, kus maagiline realism pole pastakast imetud, vaid tegelase alateadvuse ja elusündmustega sujuvalt seotud.” (Kadri Kõusaar)

Jodorowsky elu- ja kunstifilosoofia sihiks on panna meid tegelikkust teisti nägema, meie maailmatunnetust ümber kujundada.

Filmilinale astuvad juba tuttavad tegelaskujud, kes tantsivad reaalsusega, katsuvad piire, armastavad ja pettuvad, kuid kohtuvad endaga päriselt. Jodorowsky pöördub taas sügavale noorusaega, kogeb armastuse ja loominguga seotud vastasseise, mis viivad teadmiseni, et kõige olulisem on siiski elada iseenda sisemise hullusega heas harmoonias.

“Lõputu poeesia” linastub alates 6. juulist Sõpruses ja Artises.

Jodorowsky üks ambitsioonikamaid filme "Dune" on üks nendest filmidest, mis kunagi valmis ei saanud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena